Samas märkis Liive, et 300 miljoni tonni suuruse põlevkivivaru kavatseb ettevõte töödelda 30–40 aastaga. Asjatundjate hinnangul tähendaks see aastas ligikaudu 8 miljoni tonni põlevkivi ajamist läbi õliahjude. Niisuguse võimsusega tehase ehitus maksaks Euroopa hindades ligikaudu 9,6 miljardit krooni.

Eesti Energia nõukogu liige Heido Vitsur märkis, et tõenäoliselt on investeeringu suurusjärk õige.

«Sinna tuleb kaevandus ja õlitehas, mis on võimsam kui Eesti õlitehased kokku,» nentis Vitsur. «See võib 10 miljardit maksma minna küll.»

Vitsur toonitas, et suured kulutused ei mõjuta Eesti energiahinda, sest tehase ehituseks loodi iseseisev firma, mis laenab investeeringuteks vajaliku raha pankadest ja finantsturgudelt.

Eesti Energia tegi esimese suurema rahakulutuse Jordaanias möödunud nädalavahetusel, kui omandas ligi 3 miljoni krooniga 76 protsenti Oil Shale Energy of Jordan aktsiatest.

Samas pole Eesti Energia ainus, kes tahab kasu lõigata Jordaania suuruselt teist, El-Lajjuni põlevkivimaardlat hõivates. Juba nimetatud kohalik kompanii Oil Shale Energy of Jordan on ks kolmest firmast, kel õigus El-Lajjunis tegutseda.

Viru Keemia Grupi (VKG) juhatuse liikme Jaanus Purga sõnul sai suurima tüki maardlast endale Saudi Araabia firma Incosin (700 miljonit tonni), kaks väiksemat osa läksid aga eestlastele ja Inglise firmale Chrismorgan.

Purga märkis, et Oil Shale Energy of Jordan pakkus aasta tagasi ka VKG-le osalust, kuid firma lükkas selle tagasi.

VKG meelest on Jordaania investeeringul ärilist jumet, kuid riik ise asub liiga kaugel ja sealne ärikultuur on meile võõras.