• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Energia paiskab Jordaaniasse 10 miljardit

    Eesti Energia võib kulutada vähemalt 10 miljardit krooni põlevkiviõlitehase ehituseks Jordaania El-Lajjuni maardlasse, tiheda konkurentsi tõttu otsivad eestlased toetust ka Jordaania kuningalt, kirjutas Postimees.

    Samas märkis Liive, et 300 miljoni tonni suuruse põlevkivivaru kavatseb ettevõte töödelda 30–40 aastaga. Asjatundjate hinnangul tähendaks see aastas ligikaudu 8 miljoni tonni põlevkivi ajamist läbi õliahjude. Niisuguse võimsusega tehase ehitus maksaks Euroopa hindades ligikaudu 9,6 miljardit krooni.
    Eesti Energia nõukogu liige Heido Vitsur märkis, et tõenäoliselt on investeeringu suurusjärk õige.
    «Sinna tuleb kaevandus ja õlitehas, mis on võimsam kui Eesti õlitehased kokku,» nentis Vitsur. «See võib 10 miljardit maksma minna küll.»
    Vitsur toonitas, et suured kulutused ei mõjuta Eesti energiahinda, sest tehase ehituseks loodi iseseisev firma, mis laenab investeeringuteks vajaliku raha pankadest ja finantsturgudelt.
    Eesti Energia tegi esimese suurema rahakulutuse Jordaanias möödunud nädalavahetusel, kui omandas ligi 3 miljoni krooniga 76 protsenti Oil Shale Energy of Jordan aktsiatest.
    Samas pole Eesti Energia ainus, kes tahab kasu lõigata Jordaania suuruselt teist, El-Lajjuni põlevkivimaardlat hõivates. Juba nimetatud kohalik kompanii Oil Shale Energy of Jordan on ks kolmest firmast, kel õigus El-Lajjunis tegutseda.
    Viru Keemia Grupi (VKG) juhatuse liikme Jaanus Purga sõnul sai suurima tüki maardlast endale Saudi Araabia firma Incosin (700 miljonit tonni), kaks väiksemat osa läksid aga eestlastele ja Inglise firmale Chrismorgan.
    Purga märkis, et Oil Shale Energy of Jordan pakkus aasta tagasi ka VKG-le osalust, kuid firma lükkas selle tagasi.
    VKG meelest on Jordaania investeeringul ärilist jumet, kuid riik ise asub liiga kaugel ja sealne ärikultuur on meile võõras.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Vastukaja: Tartu Kivisild ei ole muumia
Tartu Kivisilla taastamise mõte ei ole suunatud mitte minevikku, vaid tulevikku ning sellega tegelemine on otstarbekas, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre (Isamaa).
Tartu Kivisilla taastamise mõte ei ole suunatud mitte minevikku, vaid tulevikku ning sellega tegelemine on otstarbekas, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre (Isamaa).
Investeerimistees – mis bürokraatia see veel on?
Minu lõppenud konverentsil oli karune maik juures ning aasta investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi soovitas selles situatsioonis investoritel lähinädalatel oma portfell ja investeerimisteesid kriitilise pilguga üle vaadata.
Minu lõppenud konverentsil oli karune maik juures ning aasta investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi soovitas selles situatsioonis investoritel lähinädalatel oma portfell ja investeerimisteesid kriitilise pilguga üle vaadata.
Oliver Kruudal ei õnnestunud pankrotimenetlust Iirimaale viia
Tartu ringkonnakohus jättis rahuldamata võlgnikust ärimehe Oliver Kruuda kaebuse tema kohta käiva pankrotimääruse vaidlustamiseks, kohus leidis, et vaatamata Iirimaal viibimisele asub tema põhihuvide kese Eestis.
Tartu ringkonnakohus jättis rahuldamata võlgnikust ärimehe Oliver Kruuda kaebuse tema kohta käiva pankrotimääruse vaidlustamiseks, kohus leidis, et vaatamata Iirimaal viibimisele asub tema põhihuvide kese Eestis.
Eestlased ostlevad aina julgemalt e-poodides
Koroonapandeemia ajal on e-ostude maht hüppeliselt suurenenud, märgib Eesti Pank.
Koroonapandeemia ajal on e-ostude maht hüppeliselt suurenenud, märgib Eesti Pank.