• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigikohus toetas vendade Sõnajalgade nõudmist

    Riigikohus toetas vendade Sõnajalgade nõudmist saada menetlusabi, teatas Riigikohus.

    Riigikohus rahuldas Andres ja Oleg Sõnajala määruskaebuse ning tühistas Tallinna Ringkonnakohtu määruse, millega ei rahuldatud nende taotlusi riigipoolse menetlusabi saamiseks. Asi saadeti uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
    12. septembril 2001. aastal esitas AS Ämälärd (pankrotis) Tallinna Linnakohtule hagi Andres ja Oleg Sõnajala vastu, milles palus neilt solidaarselt välja mõista 12,7 mln krooni. 22. märtsi 2006. aasta otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi. A. ja O. Sõnajalg esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonikaebuse.
    21. juunil 2006. aastal esitasid A. ja O. Sõnajalg Tallinna Ringkonnakohtule menetlusabi taotlused ning teatised taotlejate ja nende perekonnaliikmete isikliku ning majandusliku seisundi kohta. Taotluse kohaselt ei suuda apellandid tasuda riigilõivu 190 892 krooni 61 senti oma majandusliku seisundi tõttu. Ringkonnakohus jättis taotlused rahuldamata, kuna leidis, et taotlejad omavad lisasissetulekuallikaid, mis võimaldavad apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasuda.
    Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis oma lahendis, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale kohtule.
    Tsiviilkolleegium leidis, et ringkonnakohus on jätnud määruses põhjendamata, millised on kohtu arvates A. ja O. Sõnajala lisasissetulekud, mis võimaldavad neil tasuda kokku üle 190 000 krooni suurust riigilõivu. Samuti on põhjendamata, kuidas nende minimaalse suurusega sissetulekute ülejääk võimaldab sellise suurusega riigilõivu tasuda.
    Kolleegium märkis, et kui taotleja sissetulekud ületavad väljaminekuid, kuid ei ole piisavad kogu riigilõivu tasumiseks, on kohtutel võimalik rahuldada menetlusabi taotlus ka osaliselt. Isegi juhul, kui taotlus on esitatud riigilõivu tasumisest täielikuks vabastamiseks, on kohtutel kohustus kontrollida, kas taotleja majanduslik seisund võimaldab riigilõivu tasuda osaliselt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olivia Kranich: nullbürokraatiat lubav riik kehtestab uue aruandekohustuse
Autoriõiguse seaduse muudatused panevad ettevõtjale eurodirektiivi toel kohustuse autoritele ja esitajatele nende teoste kasutamise kohta põhjalikult aru anda. Suvel jõustuvas õigusaktis on mitu segaseks jäävat asjaolu, ennekõike tähendab muudatus aga ettevõtjale kasvavat halduskoormust, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Olivia Kranich.
Autoriõiguse seaduse muudatused panevad ettevõtjale eurodirektiivi toel kohustuse autoritele ja esitajatele nende teoste kasutamise kohta põhjalikult aru anda. Suvel jõustuvas õigusaktis on mitu segaseks jäävat asjaolu, ennekõike tähendab muudatus aga ettevõtjale kasvavat halduskoormust, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Olivia Kranich.
Kukkuvad turud veavad ka nafta hindu alla
Naftahinnad on täna langenud enam kui 2protsendi võrra, sest investorid muretsevad Föderaalreservi intressimäärade tõstmise pärast. See mõjus survestavalt ka teistele toorainetele, vahendab Reuters.
Naftahinnad on täna langenud enam kui 2protsendi võrra, sest investorid muretsevad Föderaalreservi intressimäärade tõstmise pärast. See mõjus survestavalt ka teistele toorainetele, vahendab Reuters.
Kuidas me 505 euroga teenisime 14 333 eurot?
Neliteist tuhat kolmsada kolmkümmend kolm eurot genereeritud 505-eurose investeeringuga. Sellise konto puhul on tulu/kulu suhe 28-kordne ehk kui klient investeerib 1 euro, teenib ta tagasi 28 €.
Neliteist tuhat kolmsada kolmkümmend kolm eurot genereeritud 505-eurose investeeringuga. Sellise konto puhul on tulu/kulu suhe 28-kordne ehk kui klient investeerib 1 euro, teenib ta tagasi 28 €.
Enefit Greeni juht: börs ei anna laiskust ja lohakust andeks Aavo Kärmas soovis saada presidendiks
Enefit Greeni juht Aavo Kärmas soovis saada presidendiks. Naljaviluks välja käidud mõtte kohta ütleb ta aastaid hiljem, et "ära iial ütle iial".
Enefit Greeni juht Aavo Kärmas soovis saada presidendiks. Naljaviluks välja käidud mõtte kohta ütleb ta aastaid hiljem, et "ära iial ütle iial".