Ettevõtted suplevad rahas

Äripäeva poolt viimase kuu jooksul tehtud küsitlus TOP 500 firmade hulgas näitab, et selle aasta esimese üheksa kuuga on nende ettevõtete käive kasvanud 30%. Nii suurt kasvu pole olnud viimase kümne aasta jooksul.

Ülikiiret käibe kasvu kinnitavad ka statistikaameti andmed. 2006. aasta esimesel poolaastal on käive võrreldes mullu sama ajaga kasvanud 21%.

Firmade käibed kasvavad mitte üksnes valitud sektorites, nagu ehitus ja kinnisvara, vaid igal pool.

"Laptop'id ja LCDd on ettevõtete leib ja sool. Kui majandus halveneb, tarbivad ehk eraisikud vähem, sest nemad saavad ilma IT-kraamita hakkama. Ettevõtetel on aga ikka mingi summa, mida peab IT peale kulutama. Selle tagab juba masinate vananemine ning uute inimeste tööle tulek," räägib selle aasta üheksa kuuga oma ettevõtte käibe kolmekordistanud MarkIT juht ja üks omanikest Andres Agasild entusiastlikult.

Agasilla suhtumine, et las see majanduslangus tuleb, meie teenime oma käivet ja kasumit edasi, pole erandlik. Nii näevad asju paljude ettevõtete juhid. Ja neil on, vähemalt praegu, selleks ka põhjust.

Mida muud ikka mõelda, kui su firma käive tegi võrreldes eelmise aastaga 40-, 60- või 100protsendise hüppe, kasum aga kahe- või kolmekordistus.

Ei tasu arvata, et jutt käib ainult ainult arvutifirmadest. Ebatavaliselt suured käibed on tekstiili- ja kalatööstuses, kaubanduses, automüügis ja isegi väetisetootmises.

"Me ei ole isegi hindu tõstnud, oleme suutnud teha asju lihtsalt paremini," seletab ASi Wendre juht Vahur Roosaar. "Eks ole terve hulk põhjuseid, miks meil läheb palju paremini kui mõni aeg tagasi," lisab ta.

Firma, mille üheksa kuu käive kasvas eelmise aasta sama ajaga võrreldes peaaegu 70 protsenti, peab praegu oma tootmismahtu suurendama, et saaks juurde uusi kliente - vanad ostavad kõik eest ära.

Kusjuures kaup ei ole sugugi odavate killast, nagu väidab firmajuht, viimasel ajal kaovad just kallimad asjad kiiresti riiulitelt.

"Senised kliendid tahavad järjest rohkem ja rohkem meilt osta," kiidab ja kurdab Roosaar korraga. Ta lisab, et tuleb teha suuri investeeringuid tehnoloogiasse, et suurendada tootmismahtu ning hoida vanu kliente ja saada juurde uusi.

"Ehitusbuum, ei midagi muud," kostab Decora juht Andrus Allik küsimuse peale, kuidas 43protsendine käibe kasv tuli.

Allik tunnistab, et hindu tõsteti 4-5 protsendi võrra, kuid see on väike tõus konkurentide 10protsendise hinnatõusu kõrval.

Uusi kliente ikka tuleb ja tuleb?

"Ei suuda olemasolevaidki rahuldada. Oleksime kümme protsenti veel müünud, aga tarnijatel polnud rohkem kaupa."

Aga kunagi peab ju jahtumine tulema? "Vaat kui Eesti Pank ei oska öelda, millal, ei oska meie ka," teatab Allik.

Samas nendib ta: "Eks me ikka püüame konservatiivsed olla. Laenuintresside tõus mõjutab kindlasti ka meie käivet."

Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna õppejõu ja endise majandusministri Jaak Leimanni sõnul kõlab sõna "Eesti" praegu palju paremini kui kümme aastat tagasi.

"Oleme euroliidu liige ja väljastpoolt vaadatakse meie peale juba parema pilguga kui varem," rääkis Leimann.

Endise majandusministri sõnul pole selles, et Eesti ettevõtetel läheb hästi, aga midagi ebatavalist, pigem vastupidi, sest nii Euroopas kui ka kogu maailmas läheb üldiselt hästi.

"Õige mitu aastat on nõudlus ja jõudlus kõrged olnud. See on üldine toon," lisas Leimann.

Praegune ettevõtete hea seis on seotud mitme asjaga. Põhiliselt ikka sellega, et sisenõudlus on hästi tugev. Nõudlust toidavad kaks asja: atraktiivsetel tingimustel antav laenuraha ning positiivsed tulevikuootused. Oma tulevikku suhtutakse ikka positiivsemalt, kohustustega hakkama saamisesse usutakse aina sügavamalt. Tõde aga on, et kasvame praegu sellise kiirusega, et see võib meile probleeme tekitada. Krediidi kasv ei saa jätkuda samas tempos, nagu see on praegu.

Autor: Gert D. Hankewitz