• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtted suplevad rahas

    Äripäeva poolt viimase kuu jooksul tehtud küsitlus TOP 500 firmade hulgas näitab, et selle aasta esimese üheksa kuuga on nende ettevõtete käive kasvanud 30%. Nii suurt kasvu pole olnud viimase kümne aasta jooksul.
    Ülikiiret käibe kasvu kinnitavad ka statistikaameti andmed. 2006. aasta esimesel poolaastal on käive võrreldes mullu sama ajaga kasvanud 21%.
    Firmade käibed kasvavad mitte üksnes valitud sektorites, nagu ehitus ja kinnisvara, vaid igal pool.
    "Laptop'id ja LCDd on ettevõtete leib ja sool. Kui majandus halveneb, tarbivad ehk eraisikud vähem, sest nemad saavad ilma IT-kraamita hakkama. Ettevõtetel on aga ikka mingi summa, mida peab IT peale kulutama. Selle tagab juba masinate vananemine ning uute inimeste tööle tulek," räägib selle aasta üheksa kuuga oma ettevõtte käibe kolmekordistanud MarkIT juht ja üks omanikest Andres Agasild entusiastlikult.
    Agasilla suhtumine, et las see majanduslangus tuleb, meie teenime oma käivet ja kasumit edasi, pole erandlik. Nii näevad asju paljude ettevõtete juhid. Ja neil on, vähemalt praegu, selleks ka põhjust.
    Mida muud ikka mõelda, kui su firma käive tegi võrreldes eelmise aastaga 40-, 60- või 100protsendise hüppe, kasum aga kahe- või kolmekordistus.
    Ei tasu arvata, et jutt käib ainult ainult arvutifirmadest. Ebatavaliselt suured käibed on tekstiili- ja kalatööstuses, kaubanduses, automüügis ja isegi väetisetootmises.
    "Me ei ole isegi hindu tõstnud, oleme suutnud teha asju lihtsalt paremini," seletab ASi Wendre juht Vahur Roosaar. "Eks ole terve hulk põhjuseid, miks meil läheb palju paremini kui mõni aeg tagasi," lisab ta.
    Firma, mille üheksa kuu käive kasvas eelmise aasta sama ajaga võrreldes peaaegu 70 protsenti, peab praegu oma tootmismahtu suurendama, et saaks juurde uusi kliente - vanad ostavad kõik eest ära.
    Kusjuures kaup ei ole sugugi odavate killast, nagu väidab firmajuht, viimasel ajal kaovad just kallimad asjad kiiresti riiulitelt.
    "Senised kliendid tahavad järjest rohkem ja rohkem meilt osta," kiidab ja kurdab Roosaar korraga. Ta lisab, et tuleb teha suuri investeeringuid tehnoloogiasse, et suurendada tootmismahtu ning hoida vanu kliente ja saada juurde uusi.
    "Ehitusbuum, ei midagi muud," kostab Decora juht Andrus Allik küsimuse peale, kuidas 43protsendine käibe kasv tuli.
    Allik tunnistab, et hindu tõsteti 4-5 protsendi võrra, kuid see on väike tõus konkurentide 10protsendise hinnatõusu kõrval.
    Uusi kliente ikka tuleb ja tuleb?
    "Ei suuda olemasolevaidki rahuldada. Oleksime kümme protsenti veel müünud, aga tarnijatel polnud rohkem kaupa."
    Aga kunagi peab ju jahtumine tulema? "Vaat kui Eesti Pank ei oska öelda, millal, ei oska meie ka," teatab Allik.
    Samas nendib ta: "Eks me ikka püüame konservatiivsed olla. Laenuintresside tõus mõjutab kindlasti ka meie käivet."
    Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna õppejõu ja endise majandusministri Jaak Leimanni sõnul kõlab sõna "Eesti" praegu palju paremini kui kümme aastat tagasi.
    "Oleme euroliidu liige ja väljastpoolt vaadatakse meie peale juba parema pilguga kui varem," rääkis Leimann.
    Endise majandusministri sõnul pole selles, et Eesti ettevõtetel läheb hästi, aga midagi ebatavalist, pigem vastupidi, sest nii Euroopas kui ka kogu maailmas läheb üldiselt hästi.
    "Õige mitu aastat on nõudlus ja jõudlus kõrged olnud. See on üldine toon," lisas Leimann.
    Praegune ettevõtete hea seis on seotud mitme asjaga. Põhiliselt ikka sellega, et sisenõudlus on hästi tugev. Nõudlust toidavad kaks asja: atraktiivsetel tingimustel antav laenuraha ning positiivsed tulevikuootused. Oma tulevikku suhtutakse ikka positiivsemalt, kohustustega hakkama saamisesse usutakse aina sügavamalt. Tõde aga on, et kasvame praegu sellise kiirusega, et see võib meile probleeme tekitada. Krediidi kasv ei saa jätkuda samas tempos, nagu see on praegu.
    Autor: Gert D. Hankewitz
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Börs: USA aktsiad lõpetasid korraliku langusega
Wall Streeti suurimad indeksid lõpetasid teisipäeva miinuses, nafta hind hüppas aga enam kui 2protsendi võrra. Investorite fookuses on kolmapäeval lõppev Föderaalreservi kohtumine ning geopoliitilised pinged, vahendab Reuters.
Wall Streeti suurimad indeksid lõpetasid teisipäeva miinuses, nafta hind hüppas aga enam kui 2protsendi võrra. Investorite fookuses on kolmapäeval lõppev Föderaalreservi kohtumine ning geopoliitilised pinged, vahendab Reuters.
Eestlased ostlevad aina julgemalt e-poodides
Koroonapandeemia ajal on e-ostude maht hüppeliselt suurenenud, märgib Eesti Pank.
Koroonapandeemia ajal on e-ostude maht hüppeliselt suurenenud, märgib Eesti Pank.
Päikeseenergia tootjate arv kolmekordistus ja kasvab veelgi
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.