GM-riis saabus Euroopasse illegaalselt

Euroopa Liidus on ka poliitilisel tasandil mitu GMO-küsimust päevakorral. Esiteks, kas lubada geneetiliselt muundatud rapsi seemneid importida. Teiseks, kas Ungari tohib keelata oma riigi pinnal muidu ELis vastavat luba omava maisi kasvatamise.

Geneetiliselt muundatud riis on juba ammu kirgi kütnud, kuid Euroopasse pole seda tarbimiseks ega kasvatamiseks kunagi lubatud. Riis on maailmas üks olulisemaid toiduaineid, seetõttu on paljud riigid GM-riisi turustamisega väga ettevaatlikud olnud.

Nüüd aga kerkis esile lausa kaks skandaali samal ajal, mõlemad seotud eksperimentaalse ja illegaalse riisiga, millest üks oli pärit USAst ja teine Hiinast. Ilmselt on mõlemad põllukatsete käigus segunenud tavalise riisiga ja siis piki turustusahelat laiali kandunud. USA riisi puhul on tegu umbrohumürki taluva riisiga, Hiina riis on kahjuriresistentne, kummalegi riisile pole tehtud tervise- või keskkonnariskide analüüsi. Hiina riisi puhul ei ole praeguseks teada, kui palju seda ELis olla võiks. Küll on esialgsed proovid näidanud, et üle 20% ELis levivast USA riisist on saastunud.

Märgistamise põhinõudeks on kohustus märgistada kõik tooted, mis on toodetud ELis heaks kiidetud GMOst või sisaldavad seda, välja arvatud juhul, kui toode sisaldab GMOsid alla 0,9% ning GMOde esinemine tootes on juhuslik või tehniliselt vältimatu. Kõikidel muudel juhtudel peab toote peal olema kiri "Toode sisaldab geneetiliselt muundatud organisme" või "Toode koosneb geneetiliselt muundatud organismidest".

Siiski on juhtunud, et tooted jäävad seadusest hoolimata märgistamata ning sageli juhtub, et tarbija avastab vastava märke alles pika aja möödumisel pärast märgistuse tekkimist toote sildi peale. Kirbukirjas kirjutatud sõnad kaovad lihtsalt teiste sõnade vahele ära. Üldiselt võib - iseäranis n-ö vanade Euroopa riikide kohta öelda, et tootjatel ei ole kuigi suurt huvi importida GMOsid inimeste toiduks, kuna tarbijate vastuseis on suur.

Ka Eestis läbi viidud uurimus tarbija eelistuste kohta on näidanud, et Eesti tarbija eelistaks GMO-vaba toitu.

Eesti Konjunktuuri Instituudi poolt 2005. aasta sügisel enam kui 700 inimese seas läbi viidud küsitluse tulemus oli selline, et vaid 2% vastanutest ostaksid kindlasti GMO sisaldusega toitu, 51% eelistaks mahetoitu ning 34% GMO-vaba tavatoitu. Seega 85% inimestest ei soovi oma toidulauale GMOsid.

Kuivõrd see ka reaalelus kehtib, pole selge, sest inimesed ei ole harjunud GMO-infot teadlikult pakendilt otsima, samuti pole ka harjumust teavitada tootjafirmat oma suhtumisest - helistada või saata e-kiri andmaks firmale teada, et see ja see klient eelistaks osta teistsugust kaupa.

Autor: Nastja Pertsjonok