Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vihula paisjärve äärde tuleb miljööväärtuslik hoonestusala
Vihula valla detailplaneeringu kohaselt
jääb Vihula paisjärve äärde miljööväärtuslik hoonestusala, mille tänavu sügisel
ostis Marek Kamar.
Kinnistu lähedale jääb Vihula paisjärv, kaugel ei ole ka mõis, kirjutas Virumaa Teataja.
Kamaril on plaan arendada krundile (Ülesoone 2 ja 3 kinnistu) viis kuni seitse kinnistut, sealhulgas kodu enda perele.
“Minu visioon number üks on säilitada piirkonna miljööväärtus, seetõttu tuleksid siia kindlasti palkmajad. Näen seda tänapäevase ökokülana. Et maad on 12 hektarit, ei ole ka seda ohtu, et naaber naabrile aknasse vaataks,” rääkis Marek Kamar.
“Kui eelnõu jõudis volikogusse, siis põhjustas see suurt segadust ja arvati, et külarahvas on plaanile kindlasti vastu. Kasutasin oma vallavanema õigust ja võtsin eelnõu tagasi ning korraldasime rahvaarutelu,” rääkis Vihula vallavanem Priit Pramann.
Arutelule kogunes sel nädalal 37 Tiigi ja Vihula küla elanikku ning kõik osavõtjad olid uute kinnistute rajamisega nõus. “Külarahvas on uute elamute poolt, sest siis tuleb rohkem noori peresid ja lapsi ning maksujõulisi inimesi, kes valda n-ö tulumaksuga toetavad,” märkis külaelanik Aime Reepalu.
Tiigi külas on praegu 12 majapidamist. Vihula vallas tervikuna on keskmiselt 6 inimest ühe ruutkilomeetri kohta.