Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Mariliis Pinn
- 27. november 2006 kell 6:18
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Radar aidanuks hädas lennukit kiiremini leida
Reede õhtul vahetult pärast õhkutõusmist Ülenurme lennuvälja lähedal alla kukkunud väikelennuki otsimisele kulunuks poole tunni asemel hulga vähem aega, kui Ülenurmel oleks lennumasinaid jälgiv radar.
Selle hinnanguliselt kümme miljonit krooni maksva aparaadi muretsemine võib Ülenurme lennujaama juhataja Rein Marki nägemuse järgi taas päevakorrale tõusta, kuigi radar pole kohustuslik. Eelmine radar tuli käigust võtta 1988.–1989. aastal, sest see töötas sagedusel, mis hakkas segama mobiilsidelevi, kirjutas postimees.ee.Mark selgitas, et lennuväljal on tänavu suvest peilimissüsteem, aga see näitab lennuki asukohta ainult siis, kui lennujuhtimistorni ja lennuki vahel on side olemas.Reedel pidi mõni aeg pärast õhkutõusu sakslaste väikelennukiga raadio teel ühendust võtma Ülenurme lennujuhtimistorn. Kontakti saada ei õnnestunud. Enam-vähem samal ajal sai Mark oma mobiiltelefonile kõne Salzburgist teatega, et neile oli helistanud piloot ning öelnud, et lennuk on alla kukkunud. Algasid otsingud.Kust aga täpselt otsida, kui lennuki satelliitidega ühenduses olev hädapoi teatas oma asukohaks Ülenurmest mitme kilomeetri kaugusel asuva Haage-Märja piirkonna? Mark oli veendunud, et nii kaugele lennuk ei saanud jõuda, aga kindluse mõttes läks osa päästjaid ka sinna.Teised jäid lennuraja lõpus olevat ala kammima. Just päästemasinate vilkurite peale jõudiski võpsikust välja üks allakukkunud lennuki pardal olnud Saksa ärimeestest.«Siis sai selgeks, et lennuk on rajast 500 meetri, mitte viie kilomeetri kaugusel,» meenutas Mark kottpimedat reedeõhtut. «Olnuks lennuväljal radar, oleksime lennuki kiiremini üles leidnud. Praegu, kui lennukiga sidet ei saa, võib kahtlustada ka lihtsalt sideprobleeme.»Mark möönas, et majanduslikult on radari ostmatajätmist lihtne põhjendada – enamasti ei lähe seda vaja. Tartu lennujaamale oli reedene õnnetus viimaste aastakümnete tõsiseim. 1992. aastal tegi üks väikelennuk hädamaandumise lennuraja kõrval.- Hetkel kuum
Seotud lood
Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Equinor maksab erakorralist dividendi ja ostab aktsiad tagasi
Norra energiaettevõte Equinor kinnitas tavapärase dividendimakse ning lisas sellele samas suuruses erakorralise dividendi, pakkudes aktsionäridele tulu kokku 0,70 dollarit aktsia kohta.
Norra energiaettevõte Equinor kinnitas tavapärase dividendimakse ning lisas sellele samas suuruses erakorralise dividendi, pakkudes aktsionäridele tulu kokku 0,70 dollarit aktsia kohta.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Kriis pani juhid liikuma. „Rahapakiga enam kedagi üle ei osta“
Viimaste aastate kriisid on muutunud erinevatel põhjustel juhtide vahetused tavapärasemaks, kuid ainult suurema palgaga üldjuhul enam tippjuhti konkurendi juurest üle ei meelita, rääkis värbamisagentuuri Fontese partner Eva Lelumees.
Viimaste aastate kriisid on muutunud erinevatel põhjustel juhtide vahetused tavapärasemaks, kuid ainult suurema palgaga üldjuhul enam tippjuhti konkurendi juurest üle ei meelita, rääkis värbamisagentuuri Fontese partner Eva Lelumees.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Kohus jättis Merko vaidluses riigiga tühjade pihkudega
Tallinna halduskohus, mis korra juba pikale veninud vaidluses riigilt Merkole pea miljoni kahjuhüvitist välja mõistis, jättis värske otsusega ehitusfirma kaebuse rahuldamata.
Tallinna halduskohus, mis korra juba pikale veninud vaidluses riigilt Merkole pea miljoni kahjuhüvitist välja mõistis, jättis värske otsusega ehitusfirma kaebuse rahuldamata.
Leedu firma plaanib Eestisse investeerida 18 miljonit
Leedu logistikakinnisvara ettevõte Sirin Development hakkab sel aastal ehitama Eestisse 8 miljonit eurot maksvat laohoonet, kokku plaanib firma investeerida Eestisse 18 miljonit eurot.
Leedu logistikakinnisvara ettevõte Sirin Development hakkab sel aastal ehitama Eestisse 8 miljonit eurot maksvat laohoonet, kokku plaanib firma investeerida Eestisse 18 miljonit eurot.