Jäähokiliidu president Priit Vilba ajab aastaid asju, et endisele lastestaadionile Suur-Ameerika 14 tuleks lastele korralik jäähall. Selleks loodi 2002. aastal sihtasutus Lastestaadioni Jäähall.

Jäähokiliidul endal investeeringuks raha ei olnud ja linna osalusele polnud loota. 2004. aastal lõi Vilba käed investeerimisgrupiga Metro, mille omanikud on Arle Mölder, Sulo Nigul ja Mart Habakuk. Nigul ja Mölder tegid mullu Keskerakonnale ka annetusi, kumbki 37 500 krooni. Samal aastal ja sama summa annetasid nad koos Mart Habakukega Reformierakonnale.

Mehed asutasid 2004. aastal firma Suur Ameerika Jäähalli OÜ, kus lisaks neile on osanik ka Estonian Business School. Staadion lammutati ja kaevati auk. Siis hakkasid asjad venima. Praegu laiub seal kõrge rohelise plekktara taga punaka liivaga tühermaa.

Kui Metro mehed hakkasid 2006. aasta alguses linnalt ehitusluba taotlema, selgus, et nende projektis oli jäähall muutunud kitsamaks ja teenindav maja suuremaks. Ruumi jäi 7700 ruutmeetrisel maa-alal väheks ja linnale see ei sobinud. "Tekkis vaidlus, kas linnal on üldse sellist treeninghalli vaja," rääkis linnaplaneerimisameti jurist Raul Keba.

Investorid esitasid kavandeid edasi. Jäähalli teenindavale majale oli rohkem korruseid tekkinud, majutus oli 60 inimesele. Arendaja ei varjanud, et oleks maja kasutanud ka turistide majutamiseks, et jäähall end ära tasuks.

2006. aasta jaanuaris keeldus linn ehitusloast. Lastestaadioni Jäähalli SA andis linna kohtusse. Kaks istungit toimus sel aastal ära, kuid kolmanda ajaks, mis pidi olema 1. novembril, oli linn meelt muutnud.

Pooled asusid läbi rääkima uue detailplaneeringu kehtestamise üle, kuhu mahuks nii suurem jäähall, tribüün kui kui ka muu äriotstarbeline hoonestus, milleks pakuti suuremat hotelli.

Kuna uued objektid ei mahtunud hästi ära, oli linn valmis muutma hoonestusõiguse tingimusi krundil.

Maa kuulub seal linnale, kes on selle 50 aastaks Lastestaadioni Jäähalli SA-le rendile andnud. Sihtasutus omakorda on maa ärimeestele rentinud. Hoonestusõiguse tasu linnale on 83 000 krooni aastas.

"Kuna lastestaadioni omadel raha ei ole, siis maksame tasu ikkagi meie," täpsustas Sulo Nigul.

Tema sõnul läheks jäähalli ja hotelli ehitus maksma üle 100 miljoni krooni. Hotell võiks tulla seitsmekorruseline. "Mida rohkem saab teha muud, seda uhkem tuleb jäähall," tõdes Nigul.

Tallinna linnaplaneerimise ameti juristi Raul Keba sõnul on linna huvi täies mõõdus jäähall. "Kas seal on majutus sajale või vähemale inimesele, pole nii oluline. Pigem teha asi nii, et jäähall end ise ära majandaks."

Kui kõik laabub protestideta, on hiljemalt aasta pärast detailplaneering kehtestatud.

Linna toetusele saab laste jäähall ikkagi loota. 2002 lepiti kokku, et linn ehitab krundile 7 mln krooni eest teid, tänavavalgustust ja muid infrastruktuuri elemente.

Lisaks hakkab linn 2 mln krooniga aastas toetama seal laste treeninguid. Sulo Nigul andis mõista, et ka selle summa muutmise üle võivad vestlused alata.