Ökomaksude reform taas kavandamisel

Kaks aastat tagasi diskuteeritud ökomaksureformi käigus plaaniti maksustada ka naftatransiit. Kütuseaktsiis on samuti üks ökoreformi osa, selle tõus on plaanitud 2008. aastasse.

Keskkonnatasude puhul käivitus reform 2005. aastal, tänavu lisandub keskkonnatasuna eelarvesse 767 miljonit, tuleval aastal 831 miljonit krooni.

Toonane rahandusminister oli Taavi Veskimägi, kuid ökomaksu initsiatiiv tuli Villu Reiljani juhitavast Rahvaliidust. Veskimägi pooldab ka nüüd ökomaksureformi, kuid sõnab, et selleks tuleb vähendada otseste maksude koormust.

Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist Lauri Lelumees ütles, et kiiret ökomaksudega pole. Enne järgmise aasta valimisi ei hakata tema sõnul ühtegi maksutõusu eelnõu koostama. Lelumees lisas, et maksureformi tööversioonid osakonnas liiguvad, kuid ametlikku tööplaani pole neid pandud.

Energeetikamaksud tulenevad ELiga kokkulepitust. Elektriaktsiisi miinimum hakkab olema 1,5 senti kW/h pealt, mis Lelumehe sõnul oluliselt hinda ei mõjuta. Varem pakuti, et elektri hind tõuseb kodutarbijale aktsiisiga 10 senti KWh kohta. Elektri hinnas kajastuvad saastetasud juba praegu, ligikaudu 4 senti KWh kohta ehk veidi üle 3%.

"Kas Eesti võtab elektri maksustamise aluseks miinimumi, ei tea. Lage pole EL maksu suurusele pannud," rääkis ta.

Põlevkivi osaline maksustamine algab 2009. aastal, täiel määral tuleb aktsiis 2013. aastal.

Kaks aastat tagasi plaaniti ökomaksureformi kaudu riigile aastas lisa teenida kaks miljardit krooni, sealhulgas autoregistrimaksust 250 miljonit krooni, kütuseaktsiisi tõstmisega kroon liitri kohta 700 miljonit krooni. Toona teostus plaanist vaid keskkonnatasude osa juulis 2005. Energiatoodete aktsiisid pidid tulema esialgse kava järgi juba selle aasta teisel poolel ja transpordimaksud kehtima hakkama selle aasta alguses.