Ökomaksude reform taas kavandamisel
Rahandusministeerium teeb ettevalmistusi kaks aastat tagasi kalevi alla pandud ökoloogilise maksureformi elluäratamiseks. Riigile tooksid ökomaksud aastas umbes 2 miljardit krooni maksutulu juurde.
Paari nädala pärast valmib tehnikaülikooli dotsendil Juhan Valtinil energiatoodete maksustamise uuring, kui palju maksustada maagaasi, põlevkivi ja elektri kasutamist. Valtin ütles, et temalt ootab rahandusministeerium numbreid, kui suured maksud võiksid tulla.
Elektriaktsiis võiks kõige varem kehtima hakata 2008. aastal, kuigi EL annab aega 2009. aastani. Sama tähtaja on rahandusministeerium välja käinud gaasi ja põlevkivi maksustamisel.
Autode puhul esitles rahandusministeerium uusi maksumäärasid juunis ökomaksustamise seminaril. Näiteks Toyota Corolla eest tuleks aastas maksta 656 krooni, Toyota Land Cruiseri eest 4010 krooni. Automaks jaguneks registreerimis- ja aastamaksuks. Lisaks on rahandusministeerium välja pakkunud ummikutasud, teekasutustasud ja lennureisi maksu.
Kaks aastat tagasi diskuteeritud ökomaksureformi käigus plaaniti maksustada ka naftatransiit. Kütuseaktsiis on samuti üks ökoreformi osa, selle tõus on plaanitud 2008. aastasse.
Keskkonnatasude puhul käivitus reform 2005. aastal, tänavu lisandub keskkonnatasuna eelarvesse 767 miljonit, tuleval aastal 831 miljonit krooni.
Toonane rahandusminister oli Taavi Veskimägi, kuid ökomaksu initsiatiiv tuli Villu Reiljani juhitavast Rahvaliidust. Veskimägi pooldab ka nüüd ökomaksureformi, kuid sõnab, et selleks tuleb vähendada otseste maksude koormust.
Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist Lauri Lelumees ütles, et kiiret ökomaksudega pole. Enne järgmise aasta valimisi ei hakata tema sõnul ühtegi maksutõusu eelnõu koostama. Lelumees lisas, et maksureformi tööversioonid osakonnas liiguvad, kuid ametlikku tööplaani pole neid pandud.
Energeetikamaksud tulenevad ELiga kokkulepitust. Elektriaktsiisi miinimum hakkab olema 1,5 senti kW/h pealt, mis Lelumehe sõnul oluliselt hinda ei mõjuta. Varem pakuti, et elektri hind tõuseb kodutarbijale aktsiisiga 10 senti KWh kohta. Elektri hinnas kajastuvad saastetasud juba praegu, ligikaudu 4 senti KWh kohta ehk veidi üle 3%.
"Kas Eesti võtab elektri maksustamise aluseks miinimumi, ei tea. Lage pole EL maksu suurusele pannud," rääkis ta.
Põlevkivi osaline maksustamine algab 2009. aastal, täiel määral tuleb aktsiis 2013. aastal.
Kaks aastat tagasi plaaniti ökomaksureformi kaudu riigile aastas lisa teenida kaks miljardit krooni, sealhulgas autoregistrimaksust 250 miljonit krooni, kütuseaktsiisi tõstmisega kroon liitri kohta 700 miljonit krooni. Toona teostus plaanist vaid keskkonnatasude osa juulis 2005. Energiatoodete aktsiisid pidid tulema esialgse kava järgi juba selle aasta teisel poolel ja transpordimaksud kehtima hakkama selle aasta alguses.