Palk ikka suurim tüliõun

Mille üle töötaja ja tööandja kõige enam vaidlevad?

Peamine põhjus on ikka palk, kollektiivse töötüli puhul uute palgatingimuste kehtestamine. Vaieldakse ka töö ja puhkeaja, koolituse ja täiendõppe, sotsiaalsete garantiide ja toetuste üle. Probleeme tekitab tööandjate soovimatus töötajate esindajatega kollektiivlepingut sõlmida ja selleks läbirääkimisi alustada.

Kas tülitsejad lasevad end lihtsalt lepitada?

Lihtsaid lepitusi ei ole, kui pooled pole kord juba omavahel kokkuleppele jõudnud ja puhkenud on töötüli. Selle lahendamiseks pöördutaksegi lepitaja poole.

On üksikuid erandeid, kus tööandja ja ametiühing tõlgendavad mõne kollektiivlepingu punkti täitmist erinevalt ja vahel aitab paikkondliku lepitaja kohalolekust, et ühisele arusaamale jõuda.

Kui paljud tülid ikkagi kohtusse jõuavad?

Valdavalt on riiklikule lepitajale esitatud töötüli lahendustaotlused lahendatud positiivselt, st on saavutatud konsensus osapoolte vahel. Kohtuuksi ei ole tööturu osapooled kollektiivlepingu vaidlustes kulutama pidanud.

Keskmiselt tuleb aastas tegelda 16 töötüli lahendamisega. Tülid on võrreldes varasemaga muutunud probleemsemateks ja mahukamateks, mis teeb lahenduse leidmise keeruliseks. Raskemad lepitustoimingud on olnud autotranspordi üldtöökokkuleppe, tervishoiu alampalga ning haridus- ja kultuuritöötajate palgaläbirääkimised. See on ka mõistetav, sest tegemist on väga tundlike valdkondadega.

Autor: Raivo Paavo