Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ministeeriumide jõulueelne ostuhullus jäänud minevikku

"See, et detsembris oleks raha oluliselt vaja ära kulutada, on möödunud aegade traditsioon," ütles kontoritarvetega kaupleva OÜ Daily Service tegevjuht Anu Kudeviita, kelle sõnul ei osta ministeeriumid enam aasta lõpus kaupa lattu seisma. "On märgatav, et riigiasutused ja eraettevõtted on hakanud toimetama samade reeglite järgi."

Sama on märganud ASi Infotark müügi- ja marketingijuht Kristine Ross. Suurt ostubuumi aasta lõpus ei ole, olukord on aasta-aastalt stabiilsemaks muutunud ning kulutatakse vastavalt vajadustele.

"Kulutamisest sellisel eesmärgil, et peaks meeleheitlikult kõik ära raiskama, nagu vanasti oli, pole enam kuulnud," lausus Ross, kellele kodanikuna selline muutus meeldib. Tema sõnul on ministeeriumide jõulueelne ostuhullus jäänud viie aasta taha või isegi kaugemale.

Sotsiaalministeeriumi kantsleri Maarja Mändmaa sõnul aitab aastalõpu kulutamist vähendada võimalus kanda 3% eelarvest järgmisse aastasse.

"See on hea meede, et riigiasutuste juhid ei kamandaks kõiki kulutama," ütles Mändmaa ja märkis, et ehk on inimesed ka lihtsalt mõistuse pähe võtnud.

"Võib-olla tõesti on värvilist traati piisavalt," vastas ta küsimusele, kas osturalli vähenemise põhjuseks võib pidada sedagi, et ministeeriumidel on suurem osa tööks vajalikke asju juba olemas.

Rahandusministeeriumi finantsosakonna analüütiku Aire Targa sõnul nemad raha raiskajate hulka ei kuulu - kui mõnikümmend tuhat krooni tegevuskuludest jääbki üle 3% piiri, siis selle eest paaniliselt midagi ostma ei hakata. "Pole vaeva väärt," ütles Tark, kelle kinnitusel on pealegi õpitud paremini oma eelarvet planeerima.

"Eelnevatel aastatel tehti vist aastalõpu kulutusi rohkem," tunnistas Tark, "aga viimasel ajal küll mitte. Mina olen asja jälginud kolm aastat ja midagi sellist pole olnud."

"Justiitsministeeriumil ei ole minu teada kunagi nn jõulušopinguid toimunud," märkis justiitsministeeriumi finants- ja varahaldustalituse juhataja Kaie Koskaru ja sama vastatakse paljudest teistest ministeeriumidest.

Peamiselt on ministeeriumidel raha raiskamata, sest kulud jäävad tänavu mõjuvatel põhjustel tegemata ja eelarves selleks ette nähtud raha kantakse üle järgmisesse aastasse.

"Suurte hangete puhul tekib peaaegu alati probleeme sellega, et asjad vaidlustatakse ja ehituse algus võib venida," ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Mikko. "See raha ei kao kuhugi ära."

Kaitseministeeriumil on riigikassa andmetel tänavu õnnestunud kulutada umbes kaks kolmandikku eelarvest ning ülejäänud summa on Mikko sõnul lepingutega kaetud. Sama seis on siseministeeriumis, kus kulutatud alla poole eelarvest. Lõviosa kulutamata 500 miljonist kroonist on Euroopa Regionaalabi Fondi ning Schengen Facility välisabi raha, nõnda et tegelikult kulgeb eelarve kulutamine plaanipäraselt.

Majandus- ja keskkonnaministeeriumi puhul ei näita riigikassa andmebaas aga õiget numbrit, sest osa eelarves kajastuvaid summasid makstakse välja teiste asutuste kaudu.

Aivar Sõerdi juhitav rahandusministeerium on näiliselt kulutanud rohkem, kui ette nähtud, sest ootamatult suur majanduskasv kergitas Eesti Euroopa Liidu liikmemaksu.

Kuigi riigikassa andmetel on rahandusministeerium oma tänavuse eelarve juba lõhki ajanud, pole asjad päris nii. Riigieelarve seadus lubab arvestuslikku kulu eelarveaastal ületada ning üks suuremaid arvestuslikke kulusid on Eesti korraline kuumakse Euroopa Ühenduse üldeelarvesse, mida arvutatakse majanduskasvu alusel.

Majanduskasv on viimasel ajal ületanud prognoose ning seetõttu peabki Eesti maksma suuremat liikmemaksu. Sel põhjusel näitabki riigikassa, nagu oleks rahandusministeerium praeguseks kulutanud juba üle 2 protsendi rohkem, kui eelarves ette nähtud.

Hoopis huvitava käigu teeb aga Jaak Aabi juhitav sotsiaalministeerium, mis annab osa oma selle aasta eelarvest riigile tagasi. Kui suure summa, pole veel teada.

"Oleme ikkagi küsinud raha teatud tegevuste jaoks. Kui ka nimekirjas järgmised asjad, milleks esialgu raha ei antud, saavad tehtud ja sealt jääb raha üle, siis anname selle riigile tagasi," kinnitas kantsler Maarja Mändmaa. "See tuleb ringiga meile kõigile lõpuks tagasi."

"Oluline on realistlikult hinnata, mis on võimalik ja mis mitte," rääkis Mändmaa, soovitades kõigil ministeeriumidel oma eelarvesoovid paremini läbi mõelda. "Pole mõtet kahmata endale suurt tükki, ilma et teaks, kas on võimalik see ka ära kasutada. Tahaks loota, et kolleegid meie ministeeriumi näitel selle peale mõtlevad."

Mändmaa sõnul on ministeeriumil erinevad põhjused, miks tuleb raha tagasi anda. Küll on olnud probleeme hangetega ning teinekord on alahinnatud planeeritud uuringute lähteülesannet.

Võimalik, et pisut peab raha tagasi kandma ka välisministeerium.