Ryanair ei kavatse toetada ebaefektiivset lennujaama

Intervjuu Ryanairi uute sihtkohtade direktori Benny Bergeriga.

Kui kaugel on teie läbirääkimised Eestiga?

Kui keegi väidab, et me võib-olla hakkame lendama septembris, siis on see tema unistus. See ei pruugi olla vale, sest me oleme võimelised avama lennuliine väga kiiresti, paari kuuga. Midagi väita siiski ei saa enne, kui kokkulepe on saavutatud, kuid praegu on lepe saavutamata, üksteise tingimustele on vastu tulemata.

Muidugi me räägime Eestiga, aga me arutame palju pisidetailide üle, siia lendamiseks tuleks muuta põhimõtet.

Mis on põhiline probleem, et te siia veel ei lenda?

Hind. Lätis on hind pandud sõltuvusse reisijate arvust. Mida rohkem inimesi toob firma riiki, seda madalam on hind. See on normaalne äripraktika kõigil elualadel. Kuna piletite hind Baltimaadesse on suhteliselt väike, peab ka hind olema mõistlik, et oleks huvitav seal piirkonnas äri ajada. Me ei ole huvitatud Tallinna lendamisest lihtsalt selleks, et finantseerida ebaefektiivselt töötavat ja kõrge üksiktasuga lennujaama.

Eestis on lennujaam riigi omanduses. Sellesse suhtutakse nagu maanteesse, mis on infrastruktuur, kuid lennujaamad on tänapäeval ikkagi äri. Riia lennujaam jõuab lähiaastatel viie miljoni reisijani ja kuigi üksiktasu, mis nad iga reisija pealt teenivad, on väike, on see kokku ikka väga suur number.

Kas Tallinna lennujaama erastamine võiks olukorrale kasuks tulla?

Ei, kindlasti ma ei arva nii. Tallinna lennujaam on monopol ja erakapitalile kuuluv monopol on palju hullem kui riiklik monopol. Riiklik allub vähemalt mingilgi moel avalikule huvile.

Majandusministeerium on küsinud Eesti Turismifirmade Liidult, kas peaks lubama Ryanairi Eesti turule, liit leidis, et ei peaks, sest teie kliendid ei ole tihti maksujõulised ning niigi on liiga palju poissmeeste pidusid Eestis.

No poissmehed lendavad juba praegu Eestisse.

Paljud turismiringkonnad elavad alles teises ajas. Nad ei tea veel, et äri liigub internetti. Nad käivad endiselt ülikallistel reisimessidel, trükivad paksul paberil ülikalleid reisikatalooge, nagu ei oleks viimase kolmekümne aastaga midagi muutunud.

2005. aastal teenindas Riia lennujaam 50% rohkem reisijaid kui Tallinna lennujaam. 2006 teenindasid nad juba kaks korda rohkem reisijaid, 2007 ilmselt juba kaks ja pool korda rohkem. Kuigi Eestil on Baltimaade kiireim majanduskasv, ei pruugi see nii jääda, kui naaberriike külastab mitu korda rohkem inimesi. Lennunduslik ligipääs on teatavasti väga oluline oma äri laiendavale investorile.

Te soovite üle võtta Iiri rahvusliku lennufirma Aer Linguse. Kas see on lihtsalt eksperiment või osa pikemast strateegiast asuda lennufirmasid üles ostma?

Ikka samm korraga, praegu meil küll muid plaane ei ole, sest selle ühegagi on palju tegemist. Samas oleme Euroopa kõige kasumlikum lennufirma ning mingil ajal peab ju kuhugi investeerima.

Lennufirmad kaebasid Riia lennujaama kohtusse, sest nad muutsid hinnakirja sõltuvaks reisijate arvust. Mis on sellest saanud?

Ma ei tea, ilmselt on asi alles kohtus. Me ei ole arutanud, mis juhtub siis, kui õigus antakse lennufirmadele ja Riia oma hinnakirja tagasi muudab, aga eks me siis teeme oma otsused. Samas ma ei pea seda tõenäoliseks.

Millal saate Euroopa suurimaks lennufirmaks?

Ma arvan, et paari-kolme aastaga. Plaanime suurimaks saada reisijate arvu poolest.

Jagan Benny seisukohta, et kuna oleme kokku leppinud, et läbirääkimised on konfidentsiaalsed, ei saa praegu veel paljut kommenteerida. Lisaksin ehk vaid seda, et ega läbirääkimised Ryanairiga ei ole olnud kerged. Oleme kohtunud kolm või neli korda, pidanud tundide viisi telefonivestlusi ja vahetanud arvukaid meile ning selle tagajärjel oleme jõudnud päris kaugele. Meil on paljudes küsimustes ühine arusaam ja loodan, et oleme praegu kokkuleppele päris lähedal. Kuigi, jah, detailidest pärast lepingu sõlmimist.

Teema, mis kindlasti huvitab, on loomulikult kuupäevad, millal Ryanairi lennuk maandub Eestisse, et sooritada esimene otselend Tallinnast. Selle aasta sügis on reaalne, mida kinnitab ka Benny, kuid pean ise tõenäolisemaks järgmise aasta kevadet. Pärast kokkuleppe saavutamist peavad mõlemad pooled, nii lennufirma kui ka Tallinna lennujaam asuma ettevalmistavate tööde juurde ja see võib võtta aega - eriti kui arvestada Tallinna lennujaama ülimahukaid ehitus- ja rekonstrueerimistöid.

Mina olen optimistlik, uskuge mind, sõlmitavast kokkuleppest võidavad nii meie reisihuvilised, turismifirmad kui ka kogu majandus. Samuti annab nii suure tegija Tallinna tulek tugeva tõuke Tallinna lennujaama arengule.