Eesti Pank avaldab tänasest finantskontode statistikat

Viimastel aastatel on finantskontod muutunud mitmetes riikides majanduspoliitiliste analüüside koostamisel üha olulisemaks andmeallikaks, teatas Eesti Pank.

Võimaldades detailselt analüüsida erinevate majandussektorite finantsseisu, on finantskontod heaks abivahendiks majandusarengute prognoosimisel. Samuti saab finantskontode analüüsi abil hinnata, kui haavatavad on majandusüksused intressi või sissetulekute muutuse suhtes ning kuidas muutub nende finantskäitumine ühe või teise majanduspoliitilise otsuse tagajärjel.

Sageli on finantskontode kasutajateks välisinvestorid, kes saavad finantskontode andmete põhjal esmase ülevaate riigi erinevate majandussektorite arengust ning käekäigust (näiteks ettevõtete kapitaliseeritus, ettevõtete võlakoormus jne).

Selliste hinnangute jaoks on finantskontod avalikkusele kättesaadavatest andmeallikatest kindlasti kõige usaldusväärsemad, sest need on koostatud rahvusvahelise metoodika kohaselt ja on seega võrreldavad teiste riikide vastavate andmetega.

“Rahvusvahelises võrdluses paistab silma, et finantskohustuste suuruse osas on Eesti jõudsalt lähenenud Euroopa keskmistele näitajatele, samas kui finantsvarade maht on hetkel veel kordades väiksem,” märkis Eesti Panga finantsvahenduse osakonna juhataja Sven Meimer. Kui Eesti majapidamiste finantsvarad ulatusid 2005. aasta lõpus 53%ni SKPst võrrelduna eurotsooni 195%ga SKPst, siis finantskohustused on jõudnud juba 41%ni SKPst võrrelduna eurotsooni 61%-ga ning kohustuste kiire kasv on jätkunud ka 2006. aastal.

Rahvamajanduse finantskontodega on võimalik tutvuda Eesti Panga kodulehel.