Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    TeliaSonera Eesti Telekomi ei jahi

    Rootsi Handelsbankeni analüütik Andreas Ekstroem ütles eile, et hetkel Skandinaavia suurim telekomikompanii TeliaSonera Eesti Telekomi aktsiatest huvitatud ei ole. Ekstroemi hinnangul on firma seis väga hea ja ta soovitab ka investoritel TeliaSonera aktsiaid osta.
    Sarnasel seisukohal oli ka Sampo Panga analüütik Rainer Änilane. Tema sõnul võib erakorraliste dividendide maksmine viidata sellele, et TeliaSonera on oma huvid ümber hinnanud ning ei soovi enam omandada kõiki Eesti Telekomi aktsiaid. "Selle asemel premeerib ta hoopis oma aktsionäre," märkis Änilane. Ta lisas, et Eesti riigieelarve laekub hästi ja seetõttu ei ole ka Eesti riigil huvi müüa oma osalust Eesti Telekomis.
    Investeerimispanga Suprema analüütik Peeter Koppel ei julgenud aga dividendide maksmise uudisest veel järeldada, et huvi Eesti Telekomi ülevõtmise vastu on kadunud. Kui vaadata ajalugu, siis TeliaSonera on näidanud korduvalt üles soovi Eesti Telekomi aktsiaid omandada. Hetkel ei meeldi talle lihtsalt hinnatase, arvas Koppel.
    Swedbanki analüütiku Sven Skoldi hinnangul on TeliaSonera lisadividendide maksmine firma majanduslikust seisukohast vaadatuna vägagi tervitatav. "Kindlasti on TeliaSoneral jätkuvalt huvi Eesti Telekomi ülevõtupakkumise vastu," on analüütik kindel. Küll aga on Skold siiani soovitanud antud firma aktsiaid müüa. Mida ta edaspidi soovitab, selgub pärast ametliku teate avaldamist dividendide kohta.
    Hansapanga analüütik Sander Danil avaldas arvamust, et kui TeliaSoneral olnuks huvi Eesti Telekomile ülevõtupakkumist teha, oleks ta seda teinud kindlasti enne lisadividendide väljamaksmise teadet.
    Tallinna börsil olevatest ettevõtetest suurima turuväärtusega Eesti Telekomi suuromaniku TeliaSonera aktsionäride hulgas Danili hinnangul tõenäoliselt kuigi palju eestlasi ei ole.
    Eile teatas TeliaSonera, et soovib 2006. aasta tugevate majandustulemuste tõttu maksa lisaks tavadividendidele (1,80 Rootsi krooni aktsia kohta) ka 4,50 Rootsi krooni erakorralisi dividende.
    6,3 Rootsi kroonine dividendimakse aktsia kohta (kokku 28,29 miljardit Rootsi krooni) tõstaks eile Stockholmi börsil 56,25 Rootsi kroonil lõpetanud TeliaSonera dividenditootluse 11 protsendini. Aktsia languseks kujunes eile 1,3 protsenti. Aasta eest maksis TeliaSonera dividendideks 3,50 krooni aktsia kohta.
    Skandinaavia suurim telekomikompanii teenis neljandas kvartalis 23,2 miljardi Rootsi krooni suuruse käibe juures 4,03 miljardit krooni kasumit (90 ööri aktsia kohta), mida on 47% enam kui aasta eest.
    Aasta kokkuvõttes ulatus puhaskasum 19,3 miljardi Rootsi kroonini (3,78 kroonini aktsia kohta).
    Eelmise aasta lõpus teatas Rootsi riik soovist vähendada oma osalust TeliaSoneras, et müügist saadud rahadega maksta tagasi riigivõlga. Rootsi riik teeniks sel aastal TeliaSonerast dividendidena 12,8 miljardit Rootsi krooni.
    Otsene seos Telia-Sonera erakorraliste dividendide maksmise ja huvi kadumise vahel Eesti Telekomi ülevõtupakkumise suhtes puudub.
    Kui Skandinaavia suur telekomifirma on 2006 a. teeninud suurt kasumit, on selge, et ta tahab ka omanikele head tootlust pakkuda. Pigem on küsimus, milline on firma edasine investeerimisstrateegia arenevatel turgudel. Kui TeliaSonera huvi Eesti Telekomi vastu peaks üldse kaduma, on see ajendatud teistest asjaoludest.
    Kindlasti on Eesti riik Eesti Telekomi ühe omanikuna muutunud TeliaSonerale keeruliseks partneriks, kuna Eesti Telekomi aktsiate paigutamine hiljuti loodud Arengufondi viitab pikemaajalisele investeerimissoovile.
    Tulevikus peaks riik siiski adekvaatselt üle vaatama, kas Eesti Telekomi aktsiaid tasub hoida või oleks siiski kasulikum need ühel hetkel maha müüa.
    Autor: Virge Lahe
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.