Eestlaste jaoks on innovatsioon uue masina ost

"See on postsotsialistlike maade innovatsiooni pilt, et üle poole innovatsioonikuludest läheb uute masinate ja seadmete ostuks. Põhjamaades kulutavad ettevõtted rohkem uuringutele ja arendamisele, mitte masinate sisseostmisele. Me ei tohiks veel sealmaal olla, kuid mul on kahju, et me ei liigu sinna suunas," lisas Terk.

Uuringu järgi on Eesti ettevõtete toodangu innovatsiooni pilt suhteliselt positiivne.

Uuringu tulemuste põhjal võib öelda, et, võrreldes eelmise uuringuga aastate 1998-2000 kohta on uuenduslike ettevõtete osakaal kasvanud. Kui eelmises uuringus oli üks kolmandik ettevõtetest uuendanud oma tooteid, teenuseid või protsesse (või üritanud seda teha), siis antud uuringus olid juba pooled ettevõtetest uuenduslikud.

Teenindusettevõtetes on uuenduslikkus kasvanud kiiremini kui töötlevas tööstuses. Mida suurem on ettevõte ja tema realiseerimise netokäive, seda suurem on tõenäosus, et ettevõte on innovaatiline. Uuenduslikumad on ka välisosalusega ja kontserni kuuluvad ettevõtted. Üle poole ettevõtetest arendasid oma innovatsiooniprojekte ise, natuke üle 20% tegi seda koostöös teiste ettevõtete või asutustega.

Terk küsis tutvustuse lõpus, mis takistab Eestis innovatsiooni. "Peamine põhjus on, et majanduskeskkond ei sunni uuendama. Muidugi võib ka tuua välja rahastamise nappuse," vastas ta ise.

Samas Terki sõnul ei tohiks raha probleem olla. On erinevaid toetusi ja laene, 8-9% innovaatilistest ettevõtetest on saanud tuge riigilt või Euroopa Liidult. "Eesti ettevõtted mõtlevad paari aasta perspektiivis ja kui majanduskeskkond ei sunni, siis ettevõtted ei taha pikki laene ja kohustusi endale kaela võtta," lisas ta.

Terki rõõmustas see, et innovatsiooni tase on tõusnud. "Paradoksaalne seik, mille poolest Eesti paistab silma, on see, et teenindussektoris on innovatsioon suurem kui tööstuses. Euroopas on nii vaid veel Luksemburgis. Ka on Eestis innovaatilisemad väikeettevõtted, kuigi lihtsam oleks seda teha olnud suurtel tööstusettevõtetel," lisas ta.

Terki sõnul on kurvastav, et uuenduskulud on jätkuvalt madalad, uuendustes domineerib seadmete ost. Uuendamine on vähekompleksne ja väheradikaalne. "Käive ei sõltu innovaatilisusest, mis on meie jaoks ohumärk," lisas ta. "Kvalitatiivset nihet uuendamise viisis pole toimunud, on oht ei suuda piisavalt kohanduda kallinevate majanduse nõuetega," lausus ta.

"Samas mul on signaale, et järgmisel perioodil on tulemused paremad," lisas Terk lõpetuseks.