Uuring: Eesti ettevõtted ei julge ise radikaalselt uueneda

"Tundub, et lihtsama ja vähem kuluka asjaga saavad ettevõtted ise hakkama, aga ettevõtted ei julge riskida suuremate investeeringute ja tõsisema toodanguprofiili muutmisega," kommenteeris Terk uuringu järeldusi Eesti raadiole.

Terk selgitas, et innovatsioonipoliitika meetmeid kaaludes peaks tähelepanu pöörama sellele, kuidas aidata ettevõtteid tõsisemate muutustega. Tema hinnangul muutub elu Eestis kogu aeg kallimaks, aga kallimas majanduses ainult väikseid muutusi tehes ei saa ettevõtted hakkama.

Probleemid peituvad selles, et ettevõtted pole innovatsiooni veel väga palju raha pannud, protsess pole eriti kompleksne ja seisneb seadmete sisseostmises ning enamiku käibest annavad mitu aastat müügil olnud tooted, nentis ta. Terki sõnul investeerivad Eesti ettevõtjad innovatsiooni alla 10 protsendi ettevõtete käibest, mis on oluliselt erinev Lääne ettevõtete näitajatest.

Uuringust selgus Eesti omapära, et teenindusettevõtted on innovaatilisemad kui tööstusettevõtted, mis on Euroopas unikaalne. Euroopas esineb selline efekt veel ainult Luksemburgis. "Teenindusettevõtetel on väiksemate kuludega oma teenuste struktuuri võimalik muuta. Tööstuses on tegemist suuremate kuludega ja suuremate riskide võtmisega, mis võtavad rohkem aega, enne kui on võimalik millegi põhimõtteliselt olulisega välja tulla," märkis ta.