Nimetatud firmadele on parlament riigi osaluse vähendamiseks loa juba andud. Nüüd küsib valitsus mandaati ka Absolut Vodkat valmistava riigi alkoholimonopoli Vin&Sprit, eluasemelaenude firma SBAB ja kinnisvarafirma Vasakronan erastamiseks.
Raskeimaks kujuneb TeliaSonera müük, arvab Rootsi endine majandusminister Björn Rosengren, kelle ametisoleku ajal 2000. aastal Rootsi valitsus esimese paki Telia aktsiaid müüki pani. Rosengreni sõnul on müügi juures ka julgeolekupoliitiline risk. Eriti Soomes, millele kuulub TeliaSoneras 13,7 protsenti, diskuteeritakse võimaluse üle, et Rootsi riigi osaluse võib osta mõni Vene konsortsium, nagu Alfa grupp, kirjutas Rootsi päevaleht Svenska Dagbladet.
Rootsi riigile kuulub TeliaSoneras 45,3 protsenti, mille korraga müümisel võiks riik teenida ligi 201 miljardit Eesti krooni. Seda oleks pea kaks korda rohkem, kui saadi esimesest riigi aktsiate müügist Telias.
Kui paki ostab üks ostja, tuleb pakkumine teha kogu TeliaSonerale. Sellised rahalised võimalused oleks Euroopas nii mitmelgi telekommunikatsioonifirmal, nagu Deutsche Telekom või France Telekom. Analüütikud peavad tõenäolisemaks, et Rootsi riik müüb pigem oma osaluse tükikaupa pikema perioodi jooksul.
TeliaSonerast võiksid huvitatud olla ka riskikapitalistid, mis aga on poliitiliselt tundlik teema. Hiljuti Soome kolleegidega erastamist arutanud Rootsi minister Mats Odell ütles Helsingis, et TeliaSonerale püütakse leida strateegilist partnerit.
Reedel parlamendile esitatud taotluses nõutab valitsus volitusi müüa firmad mitte üksi sularaha, vaid ka näiteks aktsiavahetuse teel. "See teeks võimalikuks strukturaalsed tehingud," ütles Odell reedel pressikonverentsil. Kõige kuumemad kandidaadid selliseks vahetuseks oleks majanduslehe Dagens Industri hinnangul TeliaSonera ja Nordea.
Rootsi valitsus on lubanud TeliaSonerat aidata probleemide lahendamisel Türgi Turkcelli ja Vene Megafoniga, kus firmal on osalus. Üks võimalik lahendus on riigi aktsiate vahetus osaluse suurendamiseks ühes või teises firmas, kirjutas Svenska Dagbladet.