• OMX Baltic−0,22%307,38
  • OMX Riga−0,48%871,29
  • OMX Tallinn0,28%2 052,28
  • OMX Vilnius−0,33%1 207,15
  • S&P 500−0,67%5 802,82
  • DOW 30−0,61%41 603,07
  • Nasdaq −1%18 737,21
  • FTSE 100−0,24%8 717,97
  • Nikkei 2250,47%37 160,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,2
  • OMX Baltic−0,22%307,38
  • OMX Riga−0,48%871,29
  • OMX Tallinn0,28%2 052,28
  • OMX Vilnius−0,33%1 207,15
  • S&P 500−0,67%5 802,82
  • DOW 30−0,61%41 603,07
  • Nasdaq −1%18 737,21
  • FTSE 100−0,24%8 717,97
  • Nikkei 2250,47%37 160,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,2
  • 14.03.07, 13:35
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Viktor Siilats: krooni devalveerumine on täiesti reaalne

Autoärimees Viktor Siilats ütles aripaev.ee-le saadetud kommentaaris, et mida enam riiklikud institutsioonid ja pangad kinnitavad, et krooni devalveerimise oht puudub, seda tõenäolisem see risk on.
Mida enam puudutab teema rahandusministeeriumi, seda enam on oht, et nad ajavad udu. Ja mitte lihtsalt udu, vaid udu, mis läheb enamusele meist kalliks maksma.
Järgneb Siilatsi kommentaar:
Toon sellise näite: läbi aegade on Eesti lippu kandvad laevad olnud, kas täiesti käibemaksuvabad või maksustatud 0%-lise käibemaksuga. Laevadel pole kunagi olnud kohustust importida end Eestisse, vormistada vabasse ringlusesse lubamist, omandada Eesti tollistaatust vms.
Tihtipeale on see ka võimatu olnud, sest et laev võib viibida Eestist kaugel. Ühtäkki kehtestas riik huvilaevadele 18%-lise käibemaksu. Rahandusministeeriumist kinnitati, et see maks ei ole tagasiulatuv, see tähendab, et enne maksu kehtestamist Eesti laevaregistrisse kinnistatud laevad ei pea täiendavaid makse tasuma ei enne ega ka pärast EU-ga liitumist.
Nii nagu praegu kinnitab riik, et krooni devalvatsioonirisk puudub, nii kirjutas rahandusministeerium vaid mõned kuud enne Eesti astumist Euroopa Liitu, et Eestist eemal viibivad huvilaevad võivad ka tulevikus vabalt siseneda nii Eesti kui Euroopa Liidu sadamatesse ning ei pea täiendavalt mingit maksu tasuma.
Ent üsna peatselt võtsid ametnikud esialgsetega risti vastupidised seisukohad - nii kirjutab näiteks Marek Uusküla rahandusministeeriumist: "Laeva esmakordsel tolliterritooriumile sattumisel (seilamisel, purjetamisel, mis iganes) tuleb vormistada laeva vabasse ringlusse lubamine. Kui see Eesti tolliterritooriumile esmakordne sattumine toimub või toimus ajal, mil nendele laevadele kehtib või kehtis 18%-line käibemaks, siis tuleb see ka tasuda! Ma saan aru nii, et selle dokumendi puudumine tekitab meie laevaomanikele probleeme EL-i sadamates. Ja loomulikult peabki tekitama, kui vaba ringlus on vormistamata!"
Kordaksin veelkord, et 0%-lise maksumäära ajal ei kehtinud hetkekski sellist nõuet, et Eesti laev peab lisaks kinnistamisele olema vormistatud vabasse ringlusesse.
Enamik maailmas seilavatest laevadest ei ole oma asukohariiki ega mõnda teise riiki vabasse ringlusesse vormistatud. Tõenäoliselt ka Tallinki laevad mitte.
Ja nii tunnistabki rahandusminister lõpuks, kuid alles peale õiguskantsleri sekkumist: „ Kuid kohustust laev viivitamatult peale registrisse kandmist suunata vabasse ringlusesse ei ole.”
Aga kui kohe kuidagi ei saa, siis kuidagi ju ikka saab! Et tagantjärele maksustamine ikkagi seaduslikuks teha, tuli asuda seisukohale, et laevnikud on ebaseaduslikult ületanud tollipiiri. Mida kõik kohtuastmed ka lahkelt aktsepteerisid. Ja oligi JOKK!
Ebaseaduslik sisenemine seisnes nimelt selles, et tolliülesanetes piirivalvurile ei lausutud parooli .”Minu laev on välismaa kaup!”.Seda olukorras, kus käibemaksuseaduse järgi iga asi, loom või ese on niikuinii kaup ja iga kaup, mis ei ole Eesti kaup on automaatselt välismaa kaup.
Laevade tagantjärele maksutamise tõttu lõpetasid mitmed laevandusala väikeettevõtted oma tegevuse ja mitmed Eesti lippu kandvad laevad müüdi kiirkorras välismaale maha.
Läks keeruliseks? Aga lähebki! Rahandusala seadused muutuvad keskmiselt paar korda aastas, lisaks sellele veel valitsuse ja ministrite määrused. Neist ei saa enam isegi neid koostanud ametnikud sotti, tavakodanikest rääkimata. Mistõttu tulebki ette selliseid apsakaid, kus ei rahandusministeerium ega ka tolliameti endine ja hästitasustatud peadirektor, praegune sampopankur Aivar Rehe, ei märka,
et tolliseadustikus oli näiteks puudu mõiste „import”, ehkki toll selle mõistega laialt opereerib. See mõiste on küll olemas käibemaksuseaduses, aga selle asemel eelistab rahandusministeerium impordi mõiste tõlgendamisel kiigata hoopis võõrsõnade leksikoni poole.
Selliseid näiteid on tõenäoliselt veelgi ja kindlasti ka palju vähem spetsiifilistest valdkondadest.
Ehk siis lühemalt: kui praegu kõneldakse meile krooni püsimisest, siis üsna suure tõenäosusega on just rahandusministerium see, kes JOKK-kursile asub ja krooni devalveerimiseks rohelise koridori avastab. Aivar Rehe juhitav Sampo Pank on aga üks paljudest kommertspankadest, mis leiab sel puhul ettekäände oma uste sulgemiseks ajal, mil rahvas sooviks praegu kehtiva kursiga kroone euroks vahetada. See tähendab, et seaduse järgi võib kroon ju olla euroga seotud küll, kuid kui pangas on koristustööd või inventuur ja pank on kinni, siis ei jää midagi muud üle, kui Tavidi valuutavahetuspunktidesse kommertskursiga vahetama minna.
Eesti riik on jõudnud puberteediikka. Ja puberteet võib oma vanemate vastu olla üsna hoolimatu, valelik, kiuslik ja vahel koguni vägivaldne. Temaga tasub olla ettevaatlik ja samas tasub üritada seda lapsukest ikka edasi, mõistlikkuse suunas kasvatada.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele