Täna Haigekassaga pidulikult allkirjastatud
käesoleva aasta ravi rahastamise lepingud lubavad haiglajuhtide sõnul täita vaid
miinimumnõuded.
Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse esimees Tõnis Allik selgitas aripaev.ee-le, et antud leping küll ei reguleeri otseselt arstide palku, kuid Haigekassa on raviteenuse hindadesse sisse kirjutanud kokku lepitud meditsiinitöötajate palgatõusu. "Iga haigla peab ise vaatama, kuidas ots otsaga kokku tulla ja sealjuures ka palgad maksta," lisas ta. "Muidugi reguleerib arstide palku ka turunõudlus. Kui ikka massiliselt lahkutakse, siis tuleb palka konkurentsivõimelisena hoida," lisas ta.
Lääne-Tallinna keskhaigla juhi Boris Kirti sõnul on kogu süsteem keerulisem kui esmapilgul tundub. "Meditsiinitöötajate palgad sõltuvad kulupõhisest arvestusest, mis iseenesest töötaks väga hästi. Aga mängu tuleb Tambovi konstant, millega kõik läbi korrutatakse," ütles Kirt. Seetõttu võib tema hinnangul reaalseks palgatõusuks pidada 21-22%. "Haiglate kulutused palgale on umbes 60% eelarvest, mida ei ole üldse vähe. Tegelikult läheb aga olukord loodetavasti paremaks, kui kapitalikulutused haiglate eelarvetest välja viiakse," lisas ta.
Ida Tallinna Keskhaigla juht Ralf Allikvee nõustus oma kolleegidega ja ütles, et antud leping lubab täita minimaalsed mängureeglid.
Kõik mehed nõustusid, et nii palju palka kui arstid tegelikult tahaksid ei saa kunagi maksta. Ka lootus, et arstide keskmine palk tõuseb 25% on väike.
Kirti sõnul on veel kummaline, et sõlmitud lepingud kehtivad 1. aprillist 2007 kuni 31. detsembrini 2007. "Terve kvartali töötame lepinguta. See on iga aasta sama teema, seni on kõik džentelmeni kokkuleppe alusel hüvitatud," lisas ta. Tema sõnul oleks normaalne, et praegused lepingud kehtiksid 31. märtsini 2008. "Kuid süsteemis on viga, mis tekib seetõttu, et Haigekassa ei suuda peale Riigikogu eelarve vastuvõtmist nii kiiresti lepinguid ette valmistada," lisas ta.
Haigekassa Harju osakonna direktori Ado Viiki sõnul tõenäoliselt allkirjastati lepingud, mis jagavad 12 raviasutuse vahel 1,8 miljardit krooni, viimast korda paberil ja pliiatsiga. "Järgmine kord kasutame ID-kaarte," lisas ta. Viiki hinnangul on Harjumaa Haigekassal head partnerid: "Kui kõikidel piirkondadel oleksid nii head partnerid kui meil, siis võiksime mägesid liigutada."