Kõige rohkem huvitab USA justiitsministeeriumi organiseeritud kuritegevuse uurijaid aga Mogiljovitši osalemine gaasiäris ja eriti tema seotus firmaga Rosukrenergo (RUE).
See firma tuli mängu ligi poolteist aastat tagasi Vene-Ukraina gaasitülis, kui pärast kokkuleppet sai sellest ametlik Vene gaasi müüja Ukrainale, aga ka Poolale ja Ungarile.
Algul varjati Šveitsis Zugi kantonis registreeritud RUE omanikke kiivalt. Kui surve kasvas, tunnistas Vene Gazprom, et 50,1% selle aktsiatest kuulub tema tütarfirmale Arosgas Holding ning ülejäänud firmale Centragas Holding. Selle omanikud on ukraina ärimehed Dmitri Firtaš 90 ja Ivan Fursin 10 protsendiga. Ometi on uurijad veendunud, et Centragas Holdingu variomanik ja niiditõmbaja on hoopis Mogiljovitš.
Nendel meestel on olnud ärilisi kokkupuuteid, mis jooksevad kokku Küprosel registreeritud firmas Highrock Holding. Sellel on kontorid Moskvas, Tel Avivis ja Kiievis. Üks selle tegevusi on müüa Türkmenistanile tarbekaupu ja vastu osta gaasi, mida vahendatakse Gazpromi torustiku kaudu Euroopasse.
Kuni 2003. aastani olid Highrocki omanikud Mogiljovitš ja Fisherman. Nende osalust esindas Highrocki samuti Küprosel registreeritud firma Agatheas Trading. 2003. aastal tõusis omanike ringi Dmitri Firtaš.
Highrock tegi Türkmenistanis tihedat koostööd gaasimüügifirmaga Itera. Kui Gazprom hakkas Iterat tõrjuma, asutas Mogiljovitši advokaat Zev Gordon Ungaris uue firma, mille asemele tuli 2005. aastal Rosukrenergo.
Eelmisel aastal avaldatud loodusvarade kasutamise järelevalve organisatsiooni Global Witness ülevaates ütleb analüütik Tom Mayne: "Aasia gaasi Euroopasse vahendavate firmade, nagu Highrock, RUE jt, omanikering ei ole kaugeltki selge. Vastamata on paljud küsimused, mis mehed need on ja kelle huve nad esindavad."
USA justiitsministeerium on jõudnud järeldusele, et RUE ja Mogiljovitšiga on seotud ka Ukraina tööstus- ja energeetikaminister Juri Boiko. Kaks aastat tagasi uuris Boiko tegevust Naftogaz Ukrainõ juhina Ukraina julgeolekunõukogu, kuid see uurimine lõpetati.