Ukrainas käärib kriis

Nädalavahetusel avaldasid pealinna Kiievi tänavail meelt kümned tuhanded inimesed korraga nii venemeelse peaministri Viktor Janukovitši toetuseks kui ka tema vastu, kirjutas Äripäev.

Need, kes toetasid läänemeelset presidenti Viktor Juštšenkot, kogunesid 2004. aasta oranži revolutsiooni keskmesse Iseseisvusväljakule, kus nõudsid parlamendi laialisaatmist ja uusi valimisi.

President Juštšenko ütles laupäeval, et on valmis parlamendi laiali saatma, kui põhiseaduse rikkumine ei lõpe. Täna kohtub president poliitilisteks konsultatsioonideks Ülemraada ja parlamendifraktsioonide juhtidega.

Väidetav põhiseaduse rikkumine seisab selles, et mitmed parlamendisaadikud on võimukoalitsiooni üle jooksnud, ehkki konstitutsioon näeb ette kohtade jaotuse parteide valimistulemuse järgi. Suurima opositsioonipartei juhi Julia Tõmošenko väiteil on saadikutele ületuleku eest pakutud 3-7 miljonit dollarit. Valitsus eitab süüdistusi.

Viimati vahetas 23. märtsil poolt 11 saadikut, kelle seas oli ka töösturite ja ettevõtjate partei liider Anatoli Kinahh, kellest sai Janukovitši valitsuse majandusminister. Juštšenkole oli see suur löök ja reetmine, sest Kinahh oli oranži revolutsiooni üks olulisemaid toetajaid.

Kaheksa kuuga on poolt vahetanud 22 saadikut, suurendades võimukoalitsiooni toetuse 260 mandaadile. Peaminister Janukovitš tahab kindlustada 450 kohaga Ülemraadas 300 häält, mis võimaldab tal presidendi veto ümber lükata ja põhiseaduses muudatusi teha.

Võimuletulekust 2006. a augustis on Janukovitš järjekindlalt presidendi võimu õõnestanud ja pidurdanud läänega lõimumist. Läinud sügisel külmutas ta Ukraina NATOga liitumise plaanid, viidates rahva vastuseisule. Eesmärk on parandada suhteid Venemaaga. Edasi vabastas parlament Juštšenkole lojaalseid ministred ning surus ülejooksikute abil läbi presidendi võimu piiravad seadused.

Parlamendi laialisaatmine peataks Janukovitši strateegia, kuid tähendaks uut poliitilist kriisi. Viimased valimised olid alles aasta tagasi, millele järgnes viis kuud vaevalisi koalitsioonikõnelusi.

Ettevõtjatele ja investoritele on keeruline nii poliitiline patiseis kui ka uus kriis. 1991. aastast Ukrainasse tulnud välisinvesteeringud on napp viiendik Poola läinud summadest. Samas kasvab majandus jõudsalt tänu terase, kemikaalide ja vilja kõrgele hinnale ning paranenud suhetele Venemaaga. Tänavune SKP kasvu prognoos on 6,5%.