Riigikontroll: Weroli ja Viljasalvega sarnased juhtumid võivad korduda

Riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste auditeerimine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning põllumajandusministeeriumi valitsemisalas näitas, et riigil pole üheselt selge, miks äriühingutes ja sihtasutustes osaletakse ning milliseid eesmärke soovitakse saavutada. Seetõttu valitseb oht, et äriühingud ja sihtasutused ei pruugi oma tegevuses lähtuda riigi huvidest, teatas riigikontroll.

Läbipaistvaks ei saa lugeda ka ministrite tegevust äriühingute ja sihtasutuste nõukogude suunamisel: kirjalikke suuniseid enamasti ei anta. Ka suhtlevad ministeeriumid tihti juhatustega otse, jättes nõukogu suhtlemisel üldse vahele.

Äriühingute omanikuna ja sihtasutuste asutajana on riik jätnud nõukogu ülesanded järelevalve teostamisel täpselt kindlaks määramata. Kuna nõukogu liikmed vahetuvad tihti ja ootused neile pole selged, siis on nõukogude tehtava järelevalve tase ebaühtlane ega ole järjepidev.

Riigikontrolli hinnangul tuleks järelevalve taseme parandamiseks panna toimima juhtimisahel minister-nõukogu, määrata üheselt kindlaks riigi osalemispoliitika koos peamiste eesmärkidega ning täpsustada ministri ja nõukogu järelevalveülesandeid.

Riik osaleb rohkem kui 100 äriühingus ja sihtasutuses, samas pole osalemise põhjuseid ja eesmärke üheselt maksumaksjale avatud. Riigi osaluste väärtus äriühingutes oli 22 miljardit krooni, riigi asutatud sihtasutuste varade maht oli 5,7 miljardit krooni (2005). Riigi osalused äriühingutes moodustasid 2005. aastal 16% riigi rahaliselt hinnatavatest varadest.