Riigihangete süsteem muutub selgemaks ja läbipaistvamaks

"Uus seadus tagab maksumaksja raha läbipaistvama ja säästlikuma kasutamise, isikute võrdse kohtlemise ja olemasoleva konkurentsi tõhusa ärakasutamise riigihangetel," sõnas rahandusminister Ivari Padar. "Seadus seab omavahel tasakaalu Euoopa Liidu seadusandluse nõuded, Eesti vajadused ja erinevate huvigruppide seisukohad, ka oleme selle koostamisel arvestanud teiste riikide kogemusega. Reeglid muutuvad lihtsamaks ja hankemenetluses toimuvate vaidluste lahendamine tõhusamaks."

Võrreldes kehtiva riigihangete seadusega on uues seaduses mitmeid muudatusi, mis muudavad hangete süsteemi lihtsamaks nii hankijale kui pakkujale ning maksumaksja raha kasutamise riigihangetes läbipaistvamaks ja arusaadavamaks kodanikule.

Seadusega on ette nähtud ka võimalused elektrooniliste riigihangete arendamiseks ja keskkonnahoidlikkuse arvestamiseks riigihangetel.

Et senised siseriiklikud hangete piirmäärad on majanduslikult põhjendamatuks muutunud ja hanke korraldamise kulu ületab väiksemate hangete puhul sellest saadava kokkuhoiu, muutuvad ka riigihangete piirmäärad ehk maksumused, millest alates tuleb hange korraldada. 2007. aastal tõusevad piirmäärad asjade-teenuste puhul 30 000 euroni ja ehitustööde puhul 190 000 euroni, alates 2008. aastast aga vastavalt 40 000 ja 250 000 euroni.

Allpool rahvusvahelist piirmäära on hankijal õigus vabalt valida, kas kasutada avatud hankemenetlust, piiratud hankemenetlust, võistlevat dialoogi või väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlust.Võistlev dialoog on uus hanemenetluse vorm, mis võimaldab enne lõplike pakkumiste esitamist tehniliste lahenduste üle läbi rääkida. See menetluse viis on eriti sobiv keerukate projektide teostamisel, muu hulgas ka avaliku ja erasektori koostööprojektide puhul.

Riigi, kohaliku omavalituse või muud avaliku sektori enamusosalusega äriühingud ei pea enam korraldama riigihankeid, välja arvatud juhul, kui nad on võrgustikega seotud hankijad või kui nad tegutsevad avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu.

Riigihangete suurema läbipaistvuse huvides peavad hankijad pärast hankemenetluse lõppu esitama riigihangete registrile senisest põhjalikuma aruande ning pärast hankelepingu lõppemist selle lisa, kus kajastatakse hankelepingu muudatusi ja täitmise erisusi. Muudatusena võivad raamlepingu sõlmida kõik hankijad, milles kehtestatud põhiliste tingimuste alusel saab sõlmida üksiklepinguid raamlepingu kehtivusaja jooksul.

Riikliku järelevalve tõhustamiseks on eelnõus loodud eeldus järelevalve teostamiseks käimasolevatele riigihangetele.

Hankelepingute sõlmimise protseduuri on viidud kooskõlla võlaõigusseadusega. Näiteks avatud menetluse puhul peavad kõik lepingu tingimused sisalduma hankedokumentides ja pakkumuses. See ei võimalda lepingu sõlmimisel esialgsete, avalikult välja kuulutatud hanketingimuste muutmist.

Vaidlustuste lahendamiseks alustab tööd riigihangete ameti juurde loodud vaidlustuskomisjon, mille liikmed ei allu tööalaselt riigihangete ametile. Vaidlustuskomisjon asendab riigihankealastes vaidlustes sisuliselt esimese astme halduskohut ja tema otsuse saab edasi kaevata ringkonnakohtusse.Alates 2.maist aitab uue seaduse tõlgendamisel hätta jäänud inimesi teisipäeviti ja neljapäeviti kell 9-13 telefonil 611 3080 ja e-posti aadressil [email protected] riigihangete nõustaja. Rahandusministeeriumi veebilehel avalikustatakse ka uus riigihangete läbiviimise juhis.Valmimas on ka uus riigihangete register, mis alustab tõenäoliselt tööd juuni alguses. Seni on hanketeateid võimalik sisestada vanasse registrisse.