Tallinna pronksiöö tegi vene noorte hingele haiget

Maria ütleb, et temal on küll tunne, nagu oleks pronkssõduri telgi alla peitmisega ja öö varjus salaja äraviimisega vene inimestele näkku sülitatud.«Seda oleks tulnud teha ilusa protsessiooniga, mitte niimoodi!» ütleb Maria hääle murdudes.

«Valitsus käitus väga valesti,» lisab Dmitri.

Puškini kooli noored räägivad püüdlikult eesti keelt. Kui emotsioone ja mõtteid rohkem tekib, lähevad nad üle vene keelele, ja siis rahunedes jälle tagasi eesti keelele.

Nad kõik on sündinud Eestis. Maria ütleb, et kui ta vaatab jalgpalli, siis on ta Eesti poolt. Nad on õppinud ja teavad, et Eesti ei astunud Nõukogude Liitu vabatahtlikult. «Selle kohta oli meil õpikus üks sõna,» ütleb Dmitri ja võtab kotist välja venekeelse Eesti ajaloo õpiku. Lappab hoolega selle lehti ja leiab «inkorporeeritud».

«Eesti inkorporeeriti Nõukogude Liiduga,» loeb Dmitri õpikust.

Dmitri usub, et nüüd läheb aega paar-kolm, võib-olla aga isegi kümme aastat, enne kui inimeste hinge saabub taas rahulik meel ja turvatunne.