Euroopa jätab Vene-Saksa gaasitoru kliimamõju märkamata

Balti mere põhja läbiv gaasitrass on üks osa gigantprojektist, millega Venemaalt Saksamaale transporditava gaasi maht kasvaks veel 50-55 miljardi kuupmeetri võrra aastas ning Saksamaast saaks Putini plaani kohaselt Venemaa gaasiekspordi sõlmpunkt Euroopas. Trassi kaudu liikuva gaasi kogus ületab näiteks Eesti gaasitarbimist 60-70-kordselt.

Seondatust selle projektiga kaalub Soome gaasimonopol Gasum, mis ka juba praegu saab kogu gaasi Venemaalt, kattes 11% Soome primaarenergia vajadusest. Nüüd saaks süsteemi kaasatud Läti peamine geoloogiline rikkus - Incukalnsi looduslik gaasihoidla, mis kujutab endast savikihi all paiknevate poorsete lubjakivide geoloogilist struktuuri ning kuhu praegu saab paigutada 2.5 miljardit kuupmeetrit gaasi, tulevikus aga saab ekspertide arvates mahtu veel 45% võrra tõsta.

Gaasihoidla mõte on suvel väiksema tarbimise ajal paigutada odavama hinnaga ostetav gaas hoidlasse ning kasutada seda talvel, kui hind on tarbimise kasvu tõttu kõrgem. Lisaks omada varusid mistahes varustusprobleemide korral. Kuid Venemaa-Saksamaa uue gigantprojekti valguses mahub sinna vaid kogus, mis Balti mere põhja kaudu liigub Saksamaa poole vähem kui kolme nädala jooksul. Selles valguses on trassi harude loomine suurarendajatele mitte põhi-, vaid lisaküsimuseks.

Venelased ja sakslased on innustust saanud eelmise aasta lõpus valminud Norra-Suurbritannia gaasitrassist Langeled, mis oma 1200 km pikkusega on hetkel maailma pikim veealune gaasitrass. Rajamine toimus kiiresti, sest vastav koostöölepe allkirjastati 2003. aasta oktoobris - seega 4 aastaga oli trass valmis. Brittide kasvava energiavajasuse rahuldamiseks sai Langeled õnnistuseks, gaasipuudus leevendus ja hinnadki pisut langesid.

Loe ka teisi Novaatori uudiseid