Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Miks Venemaa nii käitub?

    Seda küsis minult mõni päev tagasi üks lääne kõrges välispoliitilises ametis tuttav. Poliitikuna saab ta aru, et oponendil võivad olla huvid, mis on tema omadega vastandlikud. Kuid mida tahab oma praeguse kampaaniaga saavutada Venemaa? Kas ta tõesti ei saa aru, et kokkuvõttes nõrgestab ta nii vaid oma positsioone ning võitjaid sedalaadi kemplemises ei ole. Ega ma osanudki küsijale midagi põhjapanevat vastata, vastust on asjata otsinud targemadki pead. Venemaa käitumismotiivid on endiselt mõistatus.
    Mõni asi on siiski selge. Kuna Venemaal ei eksisteeri avalikku arvamust - kui mõni lühike ajalooperiood välja arvata -, siis on Eesti-vastase kampaania näol tegemist riikliku ettevõtmisega. On naeruväärne väita, et Eesti saatkonda piiravatel noortejõukudel ega Eesti pihta suunatud kübersõjal pole Kremliga mingit pistmist.
    Mõni analüütik on oletanud, et Eesti käib Venemaale lihtsalt närvidele. Kuidas on võimalik, et mingi kääbusriik polegi suurest ja vägevast Venemaast eraldudes kokku varisenud, vaid kadestamisväärselt edukalt hakkama saanud? Eesti pole hoolinud Vene toest ning liikunud otsustavalt läände, pääsedes nii NATOsse kui ka ELi. Siinsed venelased elavad paremini kui venelased Venemaal ega mõtlegi ajaloolisele kodumaale tagasi pöörduda.
    Vähe sellest: Eesti on võtnud oma südameasjaks toetada teisi Vene-sõltuvusest vabaneda püüdvaid riike. Kõik see lõikab vene hinge otsekui kreissaega - Eesti edu oleks Moskvale nagu pidev alandus.
    Õnneks või õnnetuseks pole asjad siiski nii lihtsad. Venemaa rünnaku alla on umbes pooleaastaste vahedega sattunud kordamööda pea kõik tema naaberriigid, olgu nad oma reformides edukad või mitte. Inglise saadikut saatis kuid Naši kisakoor - kuna saadik oli oma häbematuses esinenud ühel Kasparovi korraldatud konverentsil.
    Venemaa käitumismall on lihtne. Moldova hakkas Vene tahtele vastu - keelame ära Moldova veinid ja keerame kinni gaasi. Poola nõudis Katõni veretöö tunnustamist ning vabandamist Varssavi ülestõusu lämmatamise pärast - anname poolakatele tänaval peksa ning keerame kinni nende lihaekspordi.
    Kõige räigemad sammud astuti Gruusia vastu, kes julges avada Nõukogude okupatsiooni muuseumi ning võtta teolt kinni vene luureohvitserid. Vaadates Gruusia vastu astutud samme, võib ütelda, et Eesti-vastastes sanktsioonides on Venemaal veel pikk maa minna. Eesti ettevõtete rüüstamise ja eestlaste väljasaatmiseni pole seni veel jõutud.
    Venemaal on vaenlast lihtsalt vaja. Vaenlase kujuta pole Vene riigipeadel võimalik end näidata "tugeva" liidrina, vaenlase kaela annab ajada kõik Venemaad vaevavad hädad ning tema olemasolu kisub inimeste tähelepanu igapäevaprobleemidest eemale.
    Kes parajasti vaenlase rolli satub, see polegi sedavõrd oluline. Mõni aeg tagasi oli Venemaa peamine vaenlane Baltimaades Läti, nüüd on lihtsalt järg jõudnud Eesti kätte - me võiks kas või pea peal seista ja ükskõik milliseid järeleandmisi teha.
    Psühholoogid ütleksid, et oma identiteedi ehitamine vaenlaste otsimisele annab tunnistust tugevast neuroosist. Kui inimene surub oma teadvusest välja ebameeldivad sündmused minevikust, võib see viia agressiivse käitumiseni.
    Venemaa üritab meeleheitlikult eitada kommunistliku süsteemi kuritegusid, ka endi kallal. Kuni Venemaa keeldub oma minevikku teadvustamast, pole paranemist loota.
  • Hetkel kuum
Schenker Baltikumi juht: logistikasektoris on keerulised ajad alles ees
Tavapärane konkurents ja turureeglid ei pääse logistikas esile, sest ärikeskkonda suunatakse regulatiivselt väga jõuliselt, kirjutab Schenker Baltikumi peadirektor Janek Saareoks värskes Äripäeva Infopanga logistikasektori konkurentsiraportis ilmunud kommentaaris.
Tavapärane konkurents ja turureeglid ei pääse logistikas esile, sest ärikeskkonda suunatakse regulatiivselt väga jõuliselt, kirjutab Schenker Baltikumi peadirektor Janek Saareoks värskes Äripäeva Infopanga logistikasektori konkurentsiraportis ilmunud kommentaaris.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Investor, kelle juures käivad rahahädas inimesed nõu küsimas
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Nädala raadiohitid: kas turgudel optimismi jagub?
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.

Olulisemad uudised

Tööturul liigub võim taas tööandja kätte
LinkedIni statistika näitab, et üha vähem tööandjaid pakub töötajatele võimalust teha kaugtööd, vahendab veebisait Inc.com.
LinkedIni statistika näitab, et üha vähem tööandjaid pakub töötajatele võimalust teha kaugtööd, vahendab veebisait Inc.com.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.