Presidendiralli on Läti kaheks leeriks lõhestanud

Vaatamata väikesele ajale on juba jõutud kapist välja kista mõlema kandidaadi luukered. Endziš on endine kommunist, kes küll enda väitel osales partei õõnestamises. Samas ei pooldanud Endziš endiste KGB-laste nimede avaldamist ega neile omavalitsusse kandideerimise keelu kehtestamist. Lisaks tuli esmaspäeval välja, et Endziš on endale määranud eelmisel aastal 1250 latti preemiat (28 000 krooni).

Zatlers on lubanud, et ta ei astu kunagi ühtegi parteisse, kuid tema hingel lasuvad teised patud. Ta on arstina võtnud patsientidelt vastu rahaümbrikke. Zatlers on teo üles tunnistanud ja öelnud, et niiviisi on patsiendid teda tänanud. Seadusega sellised kingid keelatud ei ole. Lisaks peetakse Zatlersit lähedaseks Rahvapartei hallile kardinalile, oligarhile ja endisele peaministrile Andris Škelele.

Mõlemad kandidaadid rõhutavad presidendi sisepoliitilise tahu olulisust, milles pole midagi imelikku, sest nende välispoliitilised teadmised ja oskused on, eriti Zatlersil, kesised.

Kui Endzišit toetab Latvijas fakti uuringu järgi üle 54 protsendi küsitletutest, siis koalitsiooni esitatud Zatlersit vaid 28,6%. Seejuures annaksid oma hääle pigem Endzišile isegi Zaltersi esitanud parteide toetajad. "Endziš on laialt tuntud kui endise konstitutsioonikohtu esimees ja ta on rahva seas väga populaarne. Tema nõrk koht on aga see, et ta on hiljuti öelnud avalikult asju, mis Kalvitisele ja tema koalitsioonile ei meeldi. Ta on esinenud süüdistusega kolme põhilise oligarhi vastu televisioonis," selgitas Ijabs, kelle sõnul on tõenäoline, et presidendiks saab Zatlers või tuleb valimiste teine voor.

"Presidendivalimiste tulemus on ettearvamatu ja sõltub paljuski koalitsioonisiseste dissidentide julgusest. Kui nad näevad riske, mis on seotud hääletamisega Zatlersi poolt, võib presidendiks saada Endziš," ütles poliitikaportaali politika.lv peatoimetaja Rita Rudusa.

Opositsioon on valitsuse suhtes eriti kriitiline. "Alates viimastest parlamendivalimistest oktoobris on valitsuskoalitsioon pidevalt näidanud, et nad ei arvesta avaliku arvamusega. Nende peamine eesmärk on ilmselt tugevdada oma võimu isegi demokraatlike väärtuste rikkumisega," ütles erakonna Uus Aeg esimees Krisjanis Karins ja tõi näiteks rahvusliku julgeoleku seadused.

Ka Rudusa viitas tõigale, et kuigi seaduste vastu on kogutud üle 200 000 allkirja, pole valitsus sellele reageerinud. "Rahulolematuse eitamine ning ajalehe Diena ja televisiooniprogrammi Panorama süüdistamine Zatlersi mustamises näitab peaministri enesekriitika puudumist või ülimat kangekaelsust," sõnas Rudusa.

Juba on spekuleeritud ka selle üle, et kui kumbki kandidaat ei leia parlamendis piisavat toetust, võib uue kandidaadina esile kerkida kohtunik Egils Levits, kes praegu töötab Euroopa Kohtus. Levits kutsuti kandideerima juba nüüd, kui ta keeldus vahetult enne Zatlersi esitamist, sest ei saanud kõigi koalitsioonierakondade toetust.

Valdis Zatlersi esitamise tegelikud põhjused jäävad tõenäoliselt saladuseks. Võib vaid oletada, et koalitsiooni otsustajad pidasid teda kõige ohutumaks valikuks. Inimeseks, kes jätab valitsuse enam-vähem rahule. Mitteametliku info põhjal ei saanud võimuerakondade tavaliikmed selles mitte mingisugust sõnaõigust.

Aivars Endziši populaarsus pole üllatav. Teda nähakse tõeliselt iseseisva, põhimõttekindla ja kompetentse kandidaadina. Ta oli väga kõrgelt hinnatud konstitutsioonikohtu esimehena.