Firmad löövad kutsekoolidega käed

Kutsekoolides antava õppe tase muutub ettevõtjate silmis aina paremaks, mistõttu spetsialistide puuduses vaevlevad firmad pingutavad tõsiselt, et lõpetajaid ametisse värvata.

Tartu Kutsehariduskeskuse tööstustehnoloogia osakonna juhataja Peeter Grichin märgib, et praegu pole metallitööstuse valdkonnas ühtegi eriala, mille spetsialistide vastu firmad huvi ei tunneks.

"Ma saan päevas vähemalt paar-kolm telefonikõnet, kus peamiselt väiksemad firmad küsivad eri spetsialistide järele," nendib Grichin.

Sedamööda, kuidas paranevad õpetamistingimused, väljuvad koolidest ka haritumad spetsialistid, kes juba kord ühes või teises ettevõttes praktika ajal töökogemuse saanuna sinna loodetavasti pärast kooli lõpetamist ka n-ö päristööle asuvad.

Nii lõi endise Dvigateli suurimat tootmistsehhi ja seadmeid kasutav metallkonstruktsioonide tootja AS E-Profiil läinud nädalal käed Tallinna Tööstushariduskeskusega (TTHK).

Koostöölepingu alusel saavad õpilased ettevõttes praktikavõimaluse ning E-Profiili meistrid annavad oma panuse, et kooli õppekava tööstusettevõtete praktiliste vajadustega paremini ühildada.

E-Profiili juhatuse liige Indrek Ustav tunnistab, et samamoodi kui teisedki metallitööstusettevõtted, tunneb firma puudust heade oskustega töötajatest.

"Kvaliteetne kutseharidus on äärmiselt oluline, et firmad ei peaks koolilõpetajaid pärast töölevõtmist ise algtasemelt välja õpetama," selgitab Ustav. "Investeerime parema meelega Eestimaa meeste koolitamisse selle asemel, et töötajaid Bulgaariast või Poolast tuua. Pakume noortele võimalust praktikale tulla ja täiendame kooli materjalivaru tootmisest ülejääva metalliga."

"Praktika töökeskkonnas nõudlike meistrite käe all, valmistades kõrgete kvaliteediootustega tellijatele tooteid ja kasutades kaasaegseid tootmistehnoloogiaid, annab ka õpilastele kindluse, et nad saavad õpitud ametis hakkama," kinnitab TTHK direktor Paul Alekand.

E-Profiil pakub TTHK keevituse ja metallitöötlemise eriala õpilastele võimalusi tutvuda ettevõtte tootmisprotsessiga ning sooritada firmas koolipraktika. Lisaks annab ettevõte koolile metallijääke praktikumide tarbeks ja keevituse erialale õppematerjale.

Peeter Grichini sõnul tagab Tartu Kutsehariduskeskus firmadega sõlmitud koostööleppega ettevõttele kokkulepitud arvu praktikante.

"Ega me kedagi otseselt sundida saa just konkreetsesse firmasse praktikale minema," räägib Grichin. "Aga loome vähemalt eeldused, et noored pärast lõpetamist ka töökoha leiaksid."

E-Profiilis asus neil päevil poolteise kuu pikkusele praktikale esimene TTHK kolmanda kursuse õpilane. Tegemist on noormehega, kellest ettevõte loodab leida järelkasvu praegustele metalli sisetreialitele, sest seda eriala ei õpetata üheski koolis.

Mitmed ettevõtted proovivad hankida endale uusi spetsialiste õppureile stipendiume makstes.

Kuigi ka praktika ajal tehtud töö eest saavad noored üldjuhul vähemalt miinimumpalka, püüavad firmad neid motiveerida lisaks stipendiumide maksmisega. Näiteks teeb seda Meteci ettevõtete gruppi kuuluv roostevabast terasest autodetaile tootev Tarmetec.

Stipendiumi maksmisega tegi firma algust 2004. aastal Tartu Kultuurkapitali juures, selle saajateks võivad olla kutseõppe mehhaanika ja metallitöö eriala õpilased, samuti Maaülikooli tehnika teaduskonna üliõpilased. Igal aastal määratakse kutseõppe erialal igale kursusele kuni kolm stipendiumit ja inseneriõppe üliõpilasele üks stipendium.

Sügisel plaanib Tartu Õlletehas hakata maksma stipendiumi mehhatrooniku erialal õppivatele noortele.

Stipendiaatidega sõlmivad firmad lepingu, mille statuuti kirjutatakse üldjuhul sisse ka kohustus teatud aja jooksul pärast lõpetamist selles asutuses töötada.

Meil on Narva firmadega tihe koostöö - saame praktikakohti ja ka meie kooli lõpetajad leiavad siin tööd, kui vaid ise soovivad.

Paljuski tänu firmadele on kool saanud hankida seadmeid, mida pole isegi suurtes tootmisettevõtetes.

Kui näiteks keevitajaks õppijaid jagub, siis metallitöötlemise tehnoloogia vastu on noortel pehmelt öeldes leige huvi - eelmisel sügisel ei saanudki me uut gruppi avada, sest laekus vaid kaks sooviavaldust. Millegipärast näitavad märgid, et tasapisi ähvardavad välja surra ka automaatika ja mehhatroonika erialad.

Suurem nõudlus on metallide masintöötlemise spetsialistide, keevitajate ja mehhatroonikute järele. Ju siis ikka sellepärast, et eks palju meeldivam oleks töötada kinnisvaramaaklerina kui kusagil pingi peal natuke õlist tööd teha. Nii peabki igaüks ise valima endale praktikakoha ja hiljem ka töökoha.