• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 07.06.07, 11:18
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Seadused panevad mudahunniku haisema

Kunda linn on hädas Estonian Celli haavapuitmassitehasest ajuti leviva haisuga, mille tekkimise tagamaaks on aga Eesti õigusaktid.
Kunda linnarahvast häirib Estonian Celli haavapuitmassitehasest aeg-ajalt leviv hais, mistõttu kutsuti firma juhatuse liige Riia Ratnik volikogu ette selgitusi andma, kirjutas Virumaa Teataja.
Haisu põhjustajaks on Riia Ratniku sõnul kompostitav biomuda, mille segamisel hais tekib. “Meil on probleeme territooriumiga, kuhu muda panna, ja seetõttu ei saa seda ka piisavalt sageli segada,” rääkis Ratnik, kelle ütlusel oleks tihedama segamise korral haisu oluliselt vähem.
Biomuda on haavapuitmassi tootmise jääde, mis koosneb suures osas väiksematest puidukiududest. Seda tekib umbes 120 tonni päevas.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Muda kogus toodangu mahust eriti ei sõltu. “Pigem sõltub kogus eri tooteliikidest, mis tekitavad erineval hulgal jäätmeid,” ütles Ratnik.
“Ka muda ei peaks probleeme tekitatama, sest tegemist on ühelt poolt väga väärtusliku väetisega, teisalt aga suure energiapotentsiaaliga ainega,” lausus Riia Ratnik, kelle sõnul ei saa välismaal keegi Estonian Celli probleemist aru. “Mujal maailmas on autod väravas järjekorras, et muda minema vedada,” lisas ta.
Peamiselt kasutavad muda talunikud, kes värske muda väetisena pinnasesse künnavad. Eestis ei ole see paraku eriti võimalik, sest meie õigusaktide kohaselt on igat liiki puhastusseadmetes tekkiv muda klassifitseeritud ühe mõõdupuuga.
Eesti seadus lubab värsket biomuda kasutada haljastuses, kuid mitte köögivilja- või marjakasvatuses. Riia Ratniku sõnul jäi see seadusesäte tehase projekteerimisel kahe silma vahele ja sellest mudaga seotud probleemid alguse saidki.
Kuivatatud biomuda võib väga edukalt kütteks kasutada, kuid Eestis puuduvad paraku biokombijaamad. “Euroopas on elektri- ja küttejaamad, mis kuivatavad muda ja seejärel põletavad, Eestis on bioenergia kasutamine aga lapsekingades,” nentis Ratnik.
Lääne-Virumaa keskkonnateenistuse juhataja Aivar Lainjärv kinnitas, et Estonian Celli biomuda ei ole ohtlik ja sellest saab väga väärtuslikku mulda, samuti saab seda kasutada energia tootmiseks.
Ka keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek on öelnud biomudale hinnangut andes, et selle ladustamine oleks patt.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele