Ärireeglid saavad selgemaks

Veidi ebaselgeks jäi aga, kuivõrd see ikkagi juhatuse liikme vastase nõude suurust ja sissenõudmise korda mõjutab. Mõni alama astme kohtunik läks koguni niikaugele, et leidis: miljon kanti firma pangakontolt aluseta üle, kuid kuna tagasinõue kolmanda isiku vastu on juriidiliselt kehtiv, pole äriühingul kahju tekkinudki. Niisugune tõlgendus polnud kooskõlas põhimõttega, et nõudeid tuleb hinnata nende majandusliku, mitte raamatupidamisliku väärtuse järgi.

Selliste vaidluste lahendamisel on positiivseks teetähiseks riigikohtu 30. mai otsus (nr 3-2-1-49-07), milles kohus rõhutas, et äriühingult alusetult raha saanud isiku vastase nõudeõiguse väärtust kindlaks tehes tuleb lähtuda nõude majanduslikust, mitte raamatupidamislikust väärtusest. Veel enam, selline nõue võib olla majanduslikult väärtusetu. Kolmanda isiku vastase nõude väärtust tuvastades tuleb arvestada ka juhatuse liikme käitumist. Kui ta toetub nõudeõiguse olemasolule, ent samas soovib äriühing loovutada nõude juhatuse liikmele, peab viimane hea usu põhimõttest tulenevalt sellega nõustuma, loovutuse vastu võtma ja ise väidetavalt väärtuslikku nõuet teostama. Kui ta keeldub, tuleb eeldada, et äriühingule kuuluv nõue on majanduslikult väärtusetu.

Seega ei saa äriühingut kahjustanud juhatuse liige pahauskselt väita, et nõue nt miljoni krooni tagastamisele on samaväärne sama summa omandiõigusega ja nõue tema vastu välistatud.

Riigikohtu karmima vastutuse kontseptsioon on tervitatav, kuna see on kooskõlas majanduse põhitõdedega ja rahvusvaheliselt tunnustatud arusaamaga juhatuse liikme vastutusest.