13. juuni 2007 kell 10:12

Heaolumaalased käivad endale vähki praadimas

Juba aastakümneid on heaolumaades täheldatud, et inimesed, kes saavad endale lubada lõunamaapuhkusi, haigestuvad sagedamini nahavähki, ütles nahaarst Marge Tampere.

Viljandi haigla dermatoveneroloogi ameti kõrval toimetab Tampere ühtlasi dermatoveneroloogilist ja kosmetoloogilist informatsiooni pakkuvat portaali derma.ee.

"Kaks korda aastas nädalaks Egiptuses või Kanaaridel käimine on Soomes või Rootsis juba mitukümmend aastat tavaline. Neis riikides on ka palju nahavähki," ütles ta. "Eestis on seda trendi märgata alles viimasel kümnel aastal."

Huvitavaid tähelepanekuid on tehtud Austraalias - kohalikel aborigeenidel nahavähki ei esine. Samas on seda massiliselt sisserännanutel, kes on tulnud Inglismaalt või Iirimaalt. Neil on valdav esimene nahatüüp - punakas pea ja tedretähnid. Igasugune päikesevõtmine on sellisele tüübile täiesti ebasoovitav.

Vanemad inimesed haigestuvad nahavähki Tampere sõnul peaasjalikult seetõttu, et ultraviolettkiirguse puhul räägitakse kumulatiivsest doosist, mis koguneb elu jooksul. Noore inimese organism suudab väärrakkudest kiiresti vabaneda, vanadel enam mitte.

"Kui praegu öeldakse raadios, et lõunast kuni kella kolmeni pole soovitav päikest võtta, siis keegi ei kuula," ütles Tampere. "Oma nahka tuleb kaitsta - kõrge kaitsefaktoriga kreemid, müts pähe, hele särk selga!"

Loe ka teisi Novaatori uudiseid.

Hetkel kuum