Firmad koonerdavad ohutuse pealt

Artikkel

- Uudised
- 17. juuni 2007 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Firmad koonerdavad ohutuse pealt
"Kõik Euroopas valmistatud seadmed peavad vastama karmidele euronõuetele," kinnitas Schneider Electric Eesti ASi tööstusautomaatika seadmete müügijuht Rein Irik. Masina või tööpingi ohtlikkuse määravad kasutatavad turvaseadmed ja nende koht .
Seadme ohtlikkuse kategooriaid on viis: B, I , II, III ja IV. Kui B-kategooria ei vaja ohutusseadmeid, siis IV-kategooria on kõige kõrgemate turvanõuetega.
Iriku sõnul on Eesti tööstuses praegu kasutusel laias laastus kahte sorti seadmed. Esimese sordi moodustavad Euroopa ohutusnormidele mittevastavad nõukogudeaegsed seadmed ja teise uued CE-märgistusega seadmed, mille ohutus on normikohane.
Seadmete ohutuskaitse on väga varieeruv: ulatudes lihtsatest häda-stopp lülititest kuni turvakardinateni. Kuna sageli eksitakse seadme ohtlikkuse hindamisel, soovitab ta kahtluse korral kasutada klassi võrra kõrgemat turvaseadet.
Iriku tõdemusel on olukord veneaegsete seadmete ohutusega pehmelt öeldes halb. "Kui ELi nõudeid täpselt järgida, tuleks suur osa tootmisettevõtteid üldse kinni panna," leiab ta.
ASi Sakala Tööstusautomaatika tegevdirektori Ülo Sakala sõnul teab iga tööstusettevõtte juhtkond, millises turvatsoonis ettevõte asub.
"Tervishoiukomisjon määrab raskuskeskme, mille alusel tuleb kasutusele võtta turvakardinad, ohutustrossid ja muud abinõud," räägib Sakala.
Sakala kinnitusel on viimastel aastatel turvaseadmete temaatika teravalt päevakorras. "Paljud firmaomanikud ei raatsi neisse investeerida. Turvalisusele hakatakse mõtlema alles siis, kui õnnetus on juba juhtunud ja keegi näiteks sõrmedest ilma jäänud," osutab ta firmajuhtide ihnsusele investeerida 4000-8000 krooni maksvatesse meetrikõrgustesse turvakardinatesse.
Tööinspektsiooni järelevalveosakonna peaspetsialist Ants Vurma seletusel kontrollib tööinspektsioon ohutust masinatel, mis on valmistatud või kasutusele võetud enne valitsuse 11. jaanuari 2000. aasta määruse nr 13 - "Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" jõustumist.
"Vaatame, et neil olnud ohutusseadised ei oleks eemaldatud. Seda kiputakse sageli tegema," osutab ta firmades levinud praktikale.
Masinate ohutuse kontrolli teeb tööinspektor Vurma seletusel visuaalselt, ettevõtte üldise kontrollimise käigus.
Janis Toomla, Toomla Konsultatsioonid OÜ Business Continuity Associate
Parima tulemuse saamiseks tuleks projekteerimismeeskonda kaasata ka turvakonsultant. Igasuguse turvakontseptsiooni eesmärk on vähendada riske ja tagada põhitegevuse jätkusuutlikkus. Ka töö turvalisuse tagamise heaks peab olema pidev, sest näiteks lukud ja seifid aeguvad pikapeale. Alati on hulk inimesi, kes päevast päeva lukke ja seife lahti muuguvad.
Andrus Leesmaa, Saaremaa Liha- ja Piimatööstuse piimatööstuse direktor
Muidugi on ka meie ettevõttes kasutusel erinevad turvaseadmed.
Näiteks on meie masinad varustatud korralike turvalülititega, mis selle vajadusel seisma jätavad. Lihatööstuse poolel on töötajatel kasutusel ka spetsiaalne kaitseriietus. Käiguteede ette, kuhu vahele inimene kindlasti minna ei tohi, oleme paigaldanud turvapiirded.
Praegu on turvaseadmete olemasolu end igal juhul õigustanud, sest need tagavad töötajate ohutuse.
Hetkel kuum