Firmad koonerdavad ohutuse pealt

Seadmete ohutuskaitse on väga varieeruv: ulatudes lihtsatest häda-stopp lülititest kuni turvakardinateni. Kuna sageli eksitakse seadme ohtlikkuse hindamisel, soovitab ta kahtluse korral kasutada klassi võrra kõrgemat turvaseadet.

Iriku tõdemusel on olukord veneaegsete seadmete ohutusega pehmelt öeldes halb. "Kui ELi nõudeid täpselt järgida, tuleks suur osa tootmisettevõtteid üldse kinni panna," leiab ta.

ASi Sakala Tööstusautomaatika tegevdirektori Ülo Sakala sõnul teab iga tööstusettevõtte juhtkond, millises turvatsoonis ettevõte asub.

"Tervishoiukomisjon määrab raskuskeskme, mille alusel tuleb kasutusele võtta turvakardinad, ohutustrossid ja muud abinõud," räägib Sakala.

Sakala kinnitusel on viimastel aastatel turvaseadmete temaatika teravalt päevakorras. "Paljud firmaomanikud ei raatsi neisse investeerida. Turvalisusele hakatakse mõtlema alles siis, kui õnnetus on juba juhtunud ja keegi näiteks sõrmedest ilma jäänud," osutab ta firmajuhtide ihnsusele investeerida 4000-8000 krooni maksvatesse meetrikõrgustesse turvakardinatesse.

Tööinspektsiooni järelevalveosakonna peaspetsialist Ants Vurma seletusel kontrollib tööinspektsioon ohutust masinatel, mis on valmistatud või kasutusele võetud enne valitsuse 11. jaanuari 2000. aasta määruse nr 13 - "Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" jõustumist.

"Vaatame, et neil olnud ohutusseadised ei oleks eemaldatud. Seda kiputakse sageli tegema," osutab ta firmades levinud praktikale.

Masinate ohutuse kontrolli teeb tööinspektor Vurma seletusel visuaalselt, ettevõtte üldise kontrollimise käigus.