Leon Glikman • 24. juuli 2007 kell 22:00

Kui küsija suu peale lüüakse

Kostjad, saades teada, et nende vastu on esitatud hagi, hakkavad pahatihti oma vara võõrandama või koormama: kohtuotsust ei ole enam võimalik võlgniku vara arvel täita. Hagi tagamine peab kindlustama taotletava kohtuotsuse täitmise, ent koormama kostjat minimaalselt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) näeb ette mitmeid hagi tagamise viise. Kostja arvelduskonto arest võib seisata viimase majandustegevuse, mistõttu kohaldatakse seda meedet vaid äärmisel juhul. Kinnistule seatava kohtuliku hüpoteegi puhul säilib omanikul kinnistu kasutamise ja võõrandamise õigus, tegu on kostja huve vähem kahjustava viisiga. Uus TsMS näeb ette ka tsiviilõigussuhte ajutise reguleerimise võimaluse kohtu poolt kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Näiteks kui pooled vaidlevad üürilepingu kehtivuse üle, võib kohus teha määruse, kuidas peavad pooled lepingut täitma otsuse jõustumiseni. Tagamine kõrvaldab menetlusaegse õigusliku vaakumi, kuna hagi esitamise ajal ei ole asja lõpplahendus teada. Muidu mõistlik TsMS sisaldab endas ka ilmset põhiseadusevastast sätet. TsMS N 141 sätestab, et rahalise nõudega hagi tagamise avalduselt tasutakse kautsjonina 5% hagi tagamisega taotletud harilikust väärtusest, kuni 100 000 kr. Pretsedenditut kautsjoni tuleb tasuda lisaks riigilõivule, mis on meil niigi kõrge.

Kui kohus hagi ei taga, jääb kautsjon riigile. Seadusandja tagamõte põhineb sellel, et riik pole huvitatud hagisid tagama - et midagi vastu andmata omastada taotleja raha. Sisult kujutab selline kautsjon sundseisus oleva võlausaldaja raha sundvõõrandamist või siis trahvi selle eest, et ta püüab kohtus oma õigusi kaitsta. Ebavõrdses olukorras on need, kes hagevad mitteusaldusväärset kostjat, kelle puhul on hagi tagamist vaja. Absurdne on, et hagi mittetagamisele ja kautsjoni omastamisele ei saa esitada määruskaebust. Raha äravõtmise seaduslikkus ei allu kohtu kontrollile.

Erinevalt äravõetud kautsjonist on trahv ja sundvõõrandamine mitmekordselt vaidlustatavad. Miks karistab riik võlausaldajaid, et nad paluvad kohtuotsuse täitmise kindlustamist? Tegemist ei ole TsMS N 196 hagi tagamisega, mis on igati mõistlik instrument. Hagi tagamisega on tõepoolest võimalik kostjale kahju tekitada. Seetõttu annab TsMS N 196 kohtule võimaluse nõuda raha maksmist kohtu deposiiti, et hüvitada hagi tagamisega tekkida võiv kahju. Seda tagatist võiks rakendada aktiivselt. Kautsjonisäte tuleb seevastu ära muuta.

Hetkel kuum