Masaisid kaitseb okstest aed

Kunagi ei saa olla kindel, et küla loomade rünnaku alla ei satu, kuigi kohalike sõnul seda siiski tihti ei esine. Külas elab sadakond inimest. Mitu küla moodustavad ühe kogukonna, millel tavaliselt ligi 800 liiget.

Igale naisele võib mees ehitada ühe maja. Tavaliselt on masai mehel kaks naist ning kummaski peres 4-5 last. Masaide majad on lihtsad - pisikesed savist, okstest ning lehmanahast ehitatud hurtsikud. Mõõtmetelt on need lausa tibatillukesed - pindala on umbes neli korda neli meetrit. Natuke imelik oli maja kõrval seista ja sees olla, kuna majad on nii madalad, et minupikkune inimene ei saa seal vabalt püstigi seista.

Majas on neli tuba - üks lastele, teine vanematele, siis veel köök ja ruum koduloomadele. Majadel puuduvad aknad ning seetõttu on ruumides ka päeval kottpime. Valgust annab ainult maja keskel tehtav lõke. Kuna korstent pole, on ruumides hirmus suitsuving.

Kõige hämmastavam oli see, et tibatillukese maja kõige suurem ruum on mõeldud väikestele lehmadele, keda ööseks ei julgeta välja jätta. Nii elavadki masaid majas koos lehmadega.

Masaide peamine elatusallikas on lehmakari ja turistid. Lehmi müüakse, lehmapiimast valmistatakse toitu, nende liha süüakse ja verd juuakse. Kui päeval on kari karjamaal, siis ööseks aetakse lehmad küla keskele, et kaitsta neid metsloomade eest.

Seepärast on küla keskosa täis lehmasõnnikut, milles müttavad nii lapsed kui ka täiskasvanud. Nende jaoks pole probleemi, kui näol on natukene sõnnikut ning kärbes üritab ninast sisse ronida - see on normaalne elu!

Turistidele üritavad nad müüa kõikvõimalikke ehteid, puunikerdusi ja muud käsitööd. Esmalt küsitavat hingehinda saab aga kergesti alla tingida. Masaide ehted on väga kaunid ning omapärased. Mitmeks nädalaks jääb reisi meenutama ka ehtel küljes olev suitsulõhn, mis on omane kogu külale.

Masaidest räägitakse kui oskuslikest küttidest, kuid tegelikult ei tegele nad küttimisega üldse, sest looduspargis ei tohi reeglina loomi tappa.

Riik teostab selle üle tõhusat järelevalvet ning kütte ootab ränk karistus. Masaidel on õigus metslooma tappa ainult siis, kui loom ründab nende kodu.

Igas masai kogukonnas on tavaliselt ka kool, kus käib mitusada last. Meie nähtud küla kooli aitab ülal pidada Kanada valitsus. Seal omandavad lapsed põhihariduse.

Kodu maha jätmine ning linna minemine on masaidele vastumeelt. Ainult vähesed on kunagi linnas käinud ning neile, kes käinud, linnaelu ei paista meeldivat.

Masaid on lahked ning sõbralikud, kuid siiski on turistil nende elustiili raske omaks võtta. Neil pole vett ega elektrit, nad elavad keset tühjust. Kuid nad ise on sellega harjunud ning arvatavasti ei suuda nad end ette kujutadagi keset rikkale linnainimesele omast luksust.

Visiit masaide külla pole tavaliselt Masai Mara rahvuspargis safaripaketi sees, kuid kui autojuhile külla minemiseks soovi avaldada, viib juht teid sinna meelsasti.

Ühe inimese eest küsitakse tuhat keenia šillingit (ca 170 kr), sealjuures annab hinda alla tingida.