Keskpanga mesinädalad läbi

Euroopa Keskpanga (EKP) mesinädalad on nüüd läbi. Ühelt poolt on rahanduspoliitika keerulisemaks muutunud, teisalt andis Prantsusmaa tugeva mandaadi oma presidendile Nicolas Sarkozyle, kes on vaieldamatult EKP mõjukaim poliitiline vaenlane.

Kahe prantslase - EKP presidendi Jean-Claude Trichet ja Nicolas Sarkozy - vahelise võitluse tulemus otsustab ka EKP saatuse. Nüüd, kus Euroopa intressimäärad on 2005. aasta lõpust alates 200 baaspunkti võrra tõusnud ja euro rekordkõrgel, tahab Sarkozy, et EKP kohe määrasid langetaks. Trichet arvab teisiti. Juuli algul andis ta mõista, et septembris või oktoobris tuleb veel vähemalt üks intressitõus. Osa panga nõukogu liikmeist pooldab tänavu kaht-kolme tõusu.

Rahanduspoliitika muudab keeruliseks see, et praeguse tõusutsükli ajal Euroopa veduriks olnud Saksamaa majandus võib jõuda pöördepunkti. Ettevõtjate ja investorite usk helgesse tulevikku on vähenenud. Pärast üllatavalt head I kvartalit on Saksamaa majanduskasv II kvartalis peatunud.

Euro on rekordtasemel, naftahinnad laes ja intressimäärad ilmselt kasvavad. Eurotsooni majandus pole kuulikindel, rääkigu EKP, mis tahab. Kui mullu tabas Euroopat põhjendamatu pessimism, siis tänavu näeme alusetut eufooriat. Eriti käib see sakslaste kohta.

Kui EKP nõukogu magab maha Euroopa majanduse pöördepunkti ja tõstab mõtlematult intressimääri, valjenevad poliitikute nõudmised suurendada kontrolli EKP üle.

EKP eksimusel oleks kõrge hind, seega peab keskpank hoolega mõtlema, kas jätkata intressimäärade tõstmist senises tempos (siis tõuseks määrad septembris 25 baaspunkti võrra) või tuleks hoogu maha võtta ja tõsta määrasid nt oktoobris.

Praeguses poliitilises kliimas on EKP sõltumatus suuremas ohus, kui keskpank tõstab määrasid liiga kiiresti. Kui seda tehakse liiga aeglaselt, kaitseb keskpanka tema hea maine võitluses inflatsiooniga ning selle saab tulevikus tasa teha. Liigse kiirustamise korral saavutaksid poliitikud ilmselt suurema kontrolli panga üle. Seega on oktoobrini ootamine omamoodi kindlustus katastroofi vastu.

Ent kas EKP sellest ka aru saab? Majandusnäitajad peaksid määrama, kui kaugele keskpank oma intressitõusudega läheb, tulgu järgmine neist septembris, oktoobris või millal iganes. See näitaks panga taiplikkust ja hoiaks poliitikud eemal.

Autor: Melvyn Krauss