Vene toll pärsib kaupade saatmist Eestisse

Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsiooni (ERAA) andmetel tuleb kaubaveokiga Eestisse pääsemiseks esitada Vene piiril kauba laadimist jälginud tolliinspektori akt. ERAA TIR-osakonna juhataja Lauri Lusti ütles, et äsjane muudatus Eesti-suunalises ekspordis põhineb Vene tolli riskianalüüsil. ERAA andis akti nõudest oma kodulehel teada 27. augustil.

"Kui kaup laaditakse autole Moskvas või kuskil Tšerepovetsis, tuleb laadimise juurde tellida tolliinspektor, kes koostab tolliülevaatuse akti," selgitas Lusti. "Tolliinspektori kutsumine on tehtud vedaja enda mureks."

Piiril veoautode koormaid lahti ei võeta, sageli on need ka plommitud. Kui laadimise käigus tehtud tolliülevaatuse paberit ette näidata pole, saadetakse auto koos kaubaga laadimiskohta tagasi.

"Avalik tollimuudatus see ei ole. Ilmselt on asi kirjas vaid tollisisestes infokanalites," kommenteeris Lusti. "Sisuliselt tähendab see, et kaubad, mis väljuvad Eestisse, on kõrgendatud riskiga."

Aripaev.ee küsimusele, kas tolliametnikud on lihtsalt uuel moel altkäemaksu küsima hakanud, vastas Lusti: „See pole üldse saladus ega ka teema, et nad raha tahavad. Seda ma aga küll ei oska öelda, kui palju nad praegu auto läbilaskmise eest küsivad. Helistage neile piiri peale ja küsige, kui suur isu täna on.“

Lusti sõnul on Vene tolliametnikud lausa ametlikult öelnud, et ligi 80% importkaupa lubavad nad maale nn hallis tsoonis. Selleks, et ärimehed saaksid kaupu importida tegelikust väiksemas koguses, teises sortimendis ning madalamate maksudega, annavad nad piiril tolliametnikele altkäemaksu.

"Venemaa on ju imedemaa. Nad kogu aeg näitavad, et võitlevad kellegagi," kommenteeris laadimist jälginud tolliinspektori akti nõuet ERAA tegevjuht Toivo Kuldkepp. „Sisulist tööd piiril ei tehta. Kogu aeg käib üks raha väljapressimine. Mõned sellised bojaarid on ka kinni pandud ja mõnda aetakse taga, aga üldiselt on seal praegu nagu Ivan Groznõi ajal.“

Tsaar Ivan Groznõi ehk Ivan Julm elas ja valitses Venemaad 16. sajandil.