• OMX Baltic0,01%292,04
  • OMX Riga0,11%908,11
  • OMX Tallinn0,21%1 950,73
  • OMX Vilnius0,01%1 243,73
  • S&P 5000,01%6 715,79
  • DOW 300,51%46 758,28
  • Nasdaq −0,28%22 780,51
  • FTSE 1000,67%9 491,25
  • Nikkei 2251,85%45 769,5
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%96,53
  • OMX Baltic0,01%292,04
  • OMX Riga0,11%908,11
  • OMX Tallinn0,21%1 950,73
  • OMX Vilnius0,01%1 243,73
  • S&P 5000,01%6 715,79
  • DOW 300,51%46 758,28
  • Nasdaq −0,28%22 780,51
  • FTSE 1000,67%9 491,25
  • Nikkei 2251,85%45 769,5
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%96,53
  • 11.03.08, 13:44
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vesinik kütusepaaki. Ilma plahvatusohuta

Vesinik võiks lähikümnenditel asendada fossiilsed autokütused. Kuid küsimus on selles, kuidas plahvatusohtlikku gaasi ohutult autosse paigutada.
Üks võimalus on siduda vesinik mingi muu elemendiga tahkeks ühendiks, mis on võimalik hiljem lagundada. Nii saaks suuri vesinikukoguseid mahutada väga väikese ruumi. Kuid hiljem ühendi lagunemisel tuleb vesiniku eraldumist väga täpselt kontrollida, et ei järgneks plahvatust, kirjutas New Scientist.
USA Utah ülikooli keemik Zhiang Fak on leidnud mooduse, kuidas neid lagunemisreaktsioone kontrolli all hoida.
Nimelt pakub ta välja lahenduse: siduda vesinik liitiumiga, tekivad liitiumhüdriid ja liitiumhüdroksiid, millest on võimalik vesinik hiljem erinevate katalüsaatorite, näiteks plaatina abil kätte saada.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Teadlased taotlevad lahendusele patenti, nende sõnul on tegu ohutu ja kuluefektiivse moodusega vesiniku kasutamiseks autokütusena.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele