• OMX Baltic−0,44%301,07
  • OMX Riga−0,61%881,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 063,36
  • OMX Vilnius0,18%1 194,64
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 1000,11%8 843,47
  • Nikkei 225−0,84%38 557,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%89,98
  • OMX Baltic−0,44%301,07
  • OMX Riga−0,61%881,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 063,36
  • OMX Vilnius0,18%1 194,64
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 1000,11%8 843,47
  • Nikkei 225−0,84%38 557,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%89,98
  • 10.09.07, 12:33
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Täna ajaloos: Giljotiin lõikas viimase pea

Täna 30 aastat tagasi kaotas Tuneesia immigrant Hamida Djandoubi Prantsusmaal Marseilles's viimase inimesena giljotiinis pea.
Mees saadeti tapalavale, sest oli vägistanud ja mõrvanud oma tüdruksõbra kättemaksuks selle eest, et viimane oli teavitanud võime sellest, et mees sundis naist prostitutsioonile.
Kuigi giljotiini seostatakse eeskätt Suure Prantsuse revolutsiooniga, pole riistapuu üldse Prantsuse päritolu. Erinevaid seadmeid kasutati peade mahalõikamiseks mitmetes Euroopa riikides juba ammu enne seda, kui kuninganna Marie Antoinette ja Robespierre Pariisi kesklinnas toonasel Revolutsiooni (tänasel Concorde'i) väljakul pea kaotasid.
Täpsed arvud puuduvad, kuid hinnanguliselt kaotas revolutsiooni järel puhkenud terrorilaines aastail 1793 - 1794 Prantsusmaal pea 15 000 - 40 000 inimest.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Esimene dokumentaalne teade giljotiini kohta pärineb 1307. aastast. Iirimaal kasutati Neitsiks kutsutud riistapuud selleks, et õiglust jalule seada. 15. sajandist on teateid giljotiini kasutamise kohta Itaaliast ja Šveitsist. Keskajal oli protseduuri eesmärgiks põhjustada ohvrile lõpu eel võimalikult palju piina ja valu.
Prantsuse kuningas Louis XVI võttis giljotiini kasutusele inimlikku hukkamisvahendina. Peagi sai Louis XVI ise kaelal tunda, kui inimlik see vahend tegelikult oli.
Giljotiinist oli vaimustuses ka Hitler, seade oli kasutusel ka Saksamaal ning sõja järel ka Lääne-Saksamaal, mil seda meetodit kasutati viimast korda hukkamisel 1949. aastal.
Enne Djandoubi hukkamist oli giljotineerimine Prantsusmaal suure kriitikatulva all ning see kriitika sai veelgi hoogu, kui arstid teatasid, et Djandoubi pea oli kontaktne veel 30 sekundit pärast hukkamist.
Tähelepanekuid, et giljotineeritute pead püsisid ilma kehata elus, oli tehtud varemgi. 1905. aastal giljotineeritud Henri Languille vaatas tunnistajale otsa, kui see oli hüüdnud ta nime. Seda üsna tükk aega pärast seda, kui pea ja keha olid eraldatud.
Ametilikult keelas Prantsusmaa surmanuhtluse 1981. aastal. USAs pole giljotiini ametlikult kunagi kasutatud, kuid 1996. aastal pakkus Georgia osariigi kohtunik giljotiini asenduseks elektritoolile, et hukatute organeid saaks kasutada doonoritele siirdamiseks. Idee ei leidnud toetust.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 28 p 24 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele