- OMX Baltic0,11%320,29
- OMX Riga0,06%971,12
- OMX Tallinn−0,07%2 232,92
- OMX Vilnius0,42%1 513,35
- S&P 5000,73%7 722,72
- DOW 300,00%51 176,96
- Nasdaq 1,19%27 190,86
- FTSE 1000,44%10 507,77
- Nikkei 2252,4%69 946,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%95,4
- OMX Baltic0,11%320,29
- OMX Riga0,06%971,12
- OMX Tallinn−0,07%2 232,92
- OMX Vilnius0,42%1 513,35
- S&P 5000,73%7 722,72
- DOW 300,00%51 176,96
- Nasdaq 1,19%27 190,86
- FTSE 1000,44%10 507,77
- Nikkei 2252,4%69 946,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%95,4
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Täna ajaloos: Giljotiin lõikas viimase pea
Täna 30 aastat tagasi kaotas Tuneesia
immigrant Hamida Djandoubi Prantsusmaal Marseilles's viimase inimesena
giljotiinis pea.
Mees saadeti tapalavale, sest oli vägistanud ja mõrvanud oma tüdruksõbra kättemaksuks selle eest, et viimane oli teavitanud võime sellest, et mees sundis naist prostitutsioonile.
Kuigi giljotiini seostatakse eeskätt Suure Prantsuse revolutsiooniga, pole riistapuu üldse Prantsuse päritolu. Erinevaid seadmeid kasutati peade mahalõikamiseks mitmetes Euroopa riikides juba ammu enne seda, kui kuninganna Marie Antoinette ja Robespierre Pariisi kesklinnas toonasel Revolutsiooni (tänasel Concorde'i) väljakul pea kaotasid.
Täpsed arvud puuduvad, kuid hinnanguliselt kaotas revolutsiooni järel puhkenud terrorilaines aastail 1793 - 1794 Prantsusmaal pea 15 000 - 40 000 inimest.
Esimene dokumentaalne teade giljotiini kohta pärineb 1307. aastast. Iirimaal kasutati Neitsiks kutsutud riistapuud selleks, et õiglust jalule seada. 15. sajandist on teateid giljotiini kasutamise kohta Itaaliast ja Šveitsist. Keskajal oli protseduuri eesmärgiks põhjustada ohvrile lõpu eel võimalikult palju piina ja valu.
Prantsuse kuningas Louis XVI võttis giljotiini kasutusele inimlikku hukkamisvahendina. Peagi sai Louis XVI ise kaelal tunda, kui inimlik see vahend tegelikult oli.
Giljotiinist oli vaimustuses ka Hitler, seade oli kasutusel ka Saksamaal ning sõja järel ka Lääne-Saksamaal, mil seda meetodit kasutati viimast korda hukkamisel 1949. aastal.
Enne Djandoubi hukkamist oli giljotineerimine Prantsusmaal suure kriitikatulva all ning see kriitika sai veelgi hoogu, kui arstid teatasid, et Djandoubi pea oli kontaktne veel 30 sekundit pärast hukkamist.
Tähelepanekuid, et giljotineeritute pead püsisid ilma kehata elus, oli tehtud varemgi. 1905. aastal giljotineeritud Henri Languille vaatas tunnistajale otsa, kui see oli hüüdnud ta nime. Seda üsna tükk aega pärast seda, kui pea ja keha olid eraldatud.
Ametilikult keelas Prantsusmaa surmanuhtluse 1981. aastal. USAs pole giljotiini ametlikult kunagi kasutatud, kuid 1996. aastal pakkus Georgia osariigi kohtunik giljotiini asenduseks elektritoolile, et hukatute organeid saaks kasutada doonoritele siirdamiseks. Idee ei leidnud toetust.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Naine on Lõuna-Koreas üllataval moel tuntum kui kodumaal
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Enimloetud
2
3
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele