- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,55%39 765,46
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,57
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,55%39 765,46
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,57
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Raudtee kaotas pea poole transiidist
"Meie jaoks ei ole see uudis. Me oleme mitu kuud seda juba rääkinud," kommenteeris Eesti Raudtee esindaja Urmas Glase.
Maist septembrini veeti raudteel 8,8 miljonit tonni transiitkaupa, mis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 6,1 miljonit tonni ehk 41% vähem. Kaubavedude vähenemine on põhiliselt tingitud Venemaa transiidivoogude vähenemisest.
Kui aasta algusest aprillini veeti avalikul raudteel veoseid üle 4 miljoni tonni kuus, siis alates maist jäävad veosekogused kuus alla 3 miljoni tonni. Septembris veeti raudteel veoseid 2,2 miljonit tonni, mis on kolmandiku võrra vähem kui mullu septembris.
Avalikul raudteel veetud kaupadest oli septembris kaks kolmandikku transiit. Võrreldes eelmise aasta septembriga vähenes transiit raudteel 42%. Ligi kolm neljandikku transiidist on naftatooted.
Glase sõnul on praegu saavutatud raudtee kaubavedude miinimumtase ja tõenäoliselt alla selle enam kaubavedu ei lange.
Varem on Eesti Raudtee teatanud, et statistikaameti statistika paisutab kaubaveo tegelikku seisu. Praeguse statistika kohta märkis Glase, et transiidi osas on statistikaametil laias laastus õigus. "Meie number selle perioodi kohta on 8,8 miljoni tonni asemel 8,89 miljonit tonni. Eesti Raudteel veetud mahtude vähenemine oli 5,68 miljonit tonni, aga statistikas on sees Maardu raudtee veod ning koos nendega ilmselt tuleb sarnane number ka välja. Meie võrdlus mullusega on samuti miinus 42%."
Viimasel ajal raudtee kohta tulvanud negatiivsetele teadetele lisandus eile ka üks positiivne uudis. Eesti Raudtee lähetas eile Kasahstani suunas teele esimese regulaarse konteinerrongi.
Eesti Raudtee juhatuse liikme ja turundusdirektori Rene Vareki sõnul on viis aastat Kasahstani saadetavaid kaupu rongile komplekteeritud koostöös teiste Balti riikidega.
Vareki selgitusel on esimese regulaarse rongi Kasahstani teele läkitamise taga 3aastane eeltöö. Konteinerite lastiks on toiduained ja autod.
Transiidi vähenemine raudteeveol on oluliselt mõjutanud ka sadamate tegevust.
Kui aasta alguses lastiti sadamates laevadele üle 4 miljoni tonni kaupa kuus, siis septembriks oli see vähenenud 2 miljonile tonnile kuus. Võrreldes eelmise aasta septembriga lastiti laevadele kolmandiku võrra vähem kaupa. Transiit moodustab sadamates lastitud kaupadest ligi 70%.
Hetkel kuum
Tänavu maist septembrini on sadamates lastitud 13,1 miljonit tonni kaupa, eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on kaupade lastimine vähenenud 27%.
Eelmisel nädalal arutas majandusminister Juhan Partsi juhitud delegatsioon Hiinas riigi suurima sadama võimalikku investeeringut Tallinna Sadama sadamatesse operaatorina.
Eesti Raudtee esindaja Urmas Glase märkis, et hiinlaste investeeringutest saaks kasu ka Eesti Raudtee.
"Hiina kaup saaks liikuda Balti mere sadamatesse ja sealt edasi maismaad pidi Moskvasse ja mujale Venemaale," rääkis Glase.
Venemaal on Glase sõnul suur kaubavajadus ja oma tarbimiseks vajalikule kaubale Venemaa üldjuhul kätt ette ei pane. Seega ei oleks suurt ohtu, et Venemaa poliitika võiks ähvardada Hiina kauba liikumist läbi Eesti Venemaale.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele