Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nädal Meelis Mandli pilgu läbi

    Ei möödu päevagi, mil mõni välisfond või pank ei maini Eestit, Lätit ja Leedut kui kõrgenenud riski allikat ning ei pista oma pressiteate sisse sõna "devalveerimine". Viimati tegi seda sel nädalal siinmail tundmatu GAMi-nimeline fond, kes ennustab, et Balti valitsused on sunnitud rahvusvaluuta devalveerima, kuna laienevad majandused kütavad inflatsiooni.
    Teised, siinmail tuntumad SEB, Nordea või Danske on vaoshoitumad, kuid vihjavad Soome ja Rootsi 80ndate lõpu panganduskriisidele ning nende sarnasustele Baltimaades praegu toimuvaga. Soomes teatavasti lõppes kriis marga devalveerimisega.
    Devalveerimine kerkis siinmail pärast 10 aastat taas päevakorda tänavu veebruaris. Siis, kui Riia majandusülikooli teadur Morten Hansen ütles, et Läti latti tuleb devalveerida, kui inflatsioon jätkub praeguses tempos. Lätlasi tabas seepeale valuutaostuhullus ja Eestis hakati devalveerimisest, täpsemalt selle võimatusest rääkima.
    Ma kuulun sellesse parteisse, kelle meelest ei ole krooni devalveerimise tõenäosus sugugi null. See on olemas. Ja see tõenäosus sõltub eelkõige Lätist.
    Juhul kui Läti murdub ja lati kurssi muudab, tuleb ka meil võrrandiga 1 = 15,65 hüvasti jätta.
    Läti on meile majanduslikult kõige olulisem partner. Me oleme suurim Läti välisinvestor.
    Teine ja mitte vähem oluline on asjaolu, et meid võetakse finantsmaailmas ühe täpina. Eestit, Lätit ja Leedut. Rahakraanid meile on ühed. Kui kinni keeratakse, siis kõigile. Kui lahti, siis kah kõigile.
    Jah, meil on valuutakomitee süsteem ja krooni kattevara. Aga see on välja töötatud 1992. Siis maksis sularaha. Paljud meist praegu oma palka paberis krõbistavad? Palju virtuaalsest rahast kaetud on?
    Ma ei taha külvata paanikat. Teeme nii, et devalveerimise jutt hakkab devalveeruma. Ning sunnime möödaminnes valitsuskoalitsiooni riigi rahakoti suud plaanitust ettevaatlikumalt paotama. Krooniga ei mängita. Ükski valimislubadus pole seda väärt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastukaja: ärme anna Putini sõja pooldajatele lisaargumenti
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Coop teeb oma ilusa kasumiga mulle silma
Ma pole enam ammu oma Coop Panga positsiooni põhjalikumalt vaadanud, kuigi põhjust täitsa oleks. Nüüdseks on väljas Coopi viimase 7 kuu tulemused ja selle põhjal saan tõdeda, et mu investeeringul läheb väga hästi. Ka aktsia hind peegeldab seda, kuigi eelmise aasta sügise tippudeni on veel jupp maad minna.
Ma pole enam ammu oma Coop Panga positsiooni põhjalikumalt vaadanud, kuigi põhjust täitsa oleks. Nüüdseks on väljas Coopi viimase 7 kuu tulemused ja selle põhjal saan tõdeda, et mu investeeringul läheb väga hästi. Ka aktsia hind peegeldab seda, kuigi eelmise aasta sügise tippudeni on veel jupp maad minna.
Reaalajas börsiinfo
Ametit vahetav luurejuht Mikk Marran: igaüks meist on RMK aktsionär
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Välisluure juht läheb RMK etteotsa Ministeerium otsib uut luurebossi
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) järgmiseks juhiks saab tõenäoliselt pikaajaline välisluure juht Mikk Marran.
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) järgmiseks juhiks saab tõenäoliselt pikaajaline välisluure juht Mikk Marran.
Eduka firma juht: sellist jama ei osanud ette näha
Eelmisel aastal kõrge lisandväärtusega silma paistnud Lääne-Virumaa ettevõtete juhid tunnistavad, et käesoleva aasta suurimaks väljakutseks on kasumlikkus.
Eelmisel aastal kõrge lisandväärtusega silma paistnud Lääne-Virumaa ettevõtete juhid tunnistavad, et käesoleva aasta suurimaks väljakutseks on kasumlikkus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.