Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Baltika lubas tootmisel ja müügil ühte heita

    ettevõte on kujunenud edukaks jaekaubandusgrupiks, mis tegutseb ühtekokku seitsmel turul.
    Pärast loomist 1991. aastal, kui töötajad selle tootmisettevõtte erastasid, alustati naisterõivaste tootmisega. Peagi loodi ka oma esimene kollektsioon (CHR) ning väike jaevõrk Eestis, Lätis, Leedus ja Venemaal, kuid ettevõtte tegevuse keskmeks oli toona veel tootmine.
    Aastatel 1998-1999 Eestit raputanud majandusseisak sundis Baltikat otsima uusi väljakutseid ning kasvuvõimalusi. Tol ajal oli levinud mudeliks olla kas tootja või müüja, Baltika juhtkond otsustas aga need tegevused omavahel liita.
    Baltika avalike suhete juhi Mervi Lille hinnangul võib ettevõtte tugevuseks pidada just seda, et õigel ajal tunti ära uus, tänasesse keskkonda sobiv võimalus, mitte ei jäädud põikpäiselt vana süsteemi uutesse tingimustesse kohandama.
    Strateegilise kannapöörde lõpuks oli Baltika saavutanud soovitud tulemuse. Positsiooni kõrval muutusid ka ettevõtte finantsnäitajad - aastatel 2002-2005 kasvas Baltika Grupi jaemüük 3,6 ja puhaskasum 4,6 korda, ettevõtte turuväärtus aga 7,8 korda.
    Baltika on Eesti rõivatootjatest kahtlemata kõige aktiivsemalt tegutsenud ettevõte ning ka nende kõige riskantsemad otsused on lõppkokkuvõttes ikka õigeteks osutunud.
    Ka praegune laienemine näib kulgevat edukalt. Baltika on alati suutnud kiiresti reageerida ning turu ootusi hästi ära tabada. Eri kaubamärkide all on loodud kvaliteetseid ja ilusaid tooteid. Kahtlemata on Baltika näol Eesti rõivatööstuses tegemist tegijaga number üks ning ka väljaspool Eestit on nende areng äärmiselt muljetavaldav.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vandeadvokaat ühistranspordist: alarahastuse vältimine on riigi vastutus
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
EfTENi uusim fond tühistas plaanitud osakute pakkumised
EfTEN Capital tühistab fondivalitsejana oma uusima, EfTEN United Property Fundi avaliku pakkumise käigus välja kuulutatud uute osakute pakkumised, mis pidid vahetappidena kestma aasta lõpuni.
EfTEN Capital tühistab fondivalitsejana oma uusima, EfTEN United Property Fundi avaliku pakkumise käigus välja kuulutatud uute osakute pakkumised, mis pidid vahetappidena kestma aasta lõpuni.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Eesti lõpetab Schengeni viisaga venemaalaste riiki lubamise
Järgmisel nädalal kavatseb valitsus kehtestada sanktsioonid Eesti riigi poolt Vene kodanikele väljastatud Schengeni viisade suhtes ning nende viisade omanikke riiki enam ei lubata.
Järgmisel nädalal kavatseb valitsus kehtestada sanktsioonid Eesti riigi poolt Vene kodanikele väljastatud Schengeni viisade suhtes ning nende viisade omanikke riiki enam ei lubata.
Riigikontroll tõi töötukassa koolitustes välja hulga puudusi ja nõuab nende kontrollimist
Riigikontroll leiab, et töötukassa peab selgeks tegema, millisest koolitusest on töö leidmisel kasu ja kontrollima koolituse taset. Samuti tõi kontroll välja, et töötukassa ei jälgi, kas pärast koolitust läheb inimene õpitud valdkonda tööle.
Riigikontroll leiab, et töötukassa peab selgeks tegema, millisest koolitusest on töö leidmisel kasu ja kontrollima koolituse taset. Samuti tõi kontroll välja, et töötukassa ei jälgi, kas pärast koolitust läheb inimene õpitud valdkonda tööle.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.