Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Baltika lubas tootmisel ja müügil ühte heita
ettevõte on kujunenud edukaks jaekaubandusgrupiks, mis tegutseb ühtekokku seitsmel turul.
Pärast loomist 1991. aastal, kui töötajad selle tootmisettevõtte erastasid, alustati naisterõivaste tootmisega. Peagi loodi ka oma esimene kollektsioon (CHR) ning väike jaevõrk Eestis, Lätis, Leedus ja Venemaal, kuid ettevõtte tegevuse keskmeks oli toona veel tootmine.
Aastatel 1998-1999 Eestit raputanud majandusseisak sundis Baltikat otsima uusi väljakutseid ning kasvuvõimalusi. Tol ajal oli levinud mudeliks olla kas tootja või müüja, Baltika juhtkond otsustas aga need tegevused omavahel liita.
Baltika avalike suhete juhi Mervi Lille hinnangul võib ettevõtte tugevuseks pidada just seda, et õigel ajal tunti ära uus, tänasesse keskkonda sobiv võimalus, mitte ei jäädud põikpäiselt vana süsteemi uutesse tingimustesse kohandama.
Strateegilise kannapöörde lõpuks oli Baltika saavutanud soovitud tulemuse. Positsiooni kõrval muutusid ka ettevõtte finantsnäitajad - aastatel 2002-2005 kasvas Baltika Grupi jaemüük 3,6 ja puhaskasum 4,6 korda, ettevõtte turuväärtus aga 7,8 korda.
Baltika on Eesti rõivatootjatest kahtlemata kõige aktiivsemalt tegutsenud ettevõte ning ka nende kõige riskantsemad otsused on lõppkokkuvõttes ikka õigeteks osutunud.
Ka praegune laienemine näib kulgevat edukalt. Baltika on alati suutnud kiiresti reageerida ning turu ootusi hästi ära tabada. Eri kaubamärkide all on loodud kvaliteetseid ja ilusaid tooteid. Kahtlemata on Baltika näol Eesti rõivatööstuses tegemist tegijaga number üks ning ka väljaspool Eestit on nende areng äärmiselt muljetavaldav.