Eesti maavarad lõpukorral

"Kõige hullem on infrastruktuur ja teedeehitus - see on esimene, millelt kaane pealt ära lööb," räägib Eesti ehitusmaterjalide tootjate liidu tegevdirektor Enno Rebane, kelle sõnul jõudis kriis kohale planeeritust märkimisväärselt varem.

"Viis aastat on mööda läinud, kui arvasime, et killustikukriis jõuab kätte varsti - see on aga kohale jõudnud märksa kiiremini," sõnab ta.

Rebase sõnul tuleks riigil hakata võimaldama kaevandusi sealt, kust võimalik, sest muidu võivad teedeehituse projektid täielikult seiskuda. "Lihtne on valdadel öelda, et mulle ei meeldi ja paneme kaevanduse kinni. Mina küsiksin, kas teid on vaja või ei ole? Võib-olla tõesti ei ole ja elamegi siin soode vahel," ütleb ta.

Jaanus Tamkivi, keskkonnaminister

Jõuga ehk inimeste tahte vastu kaevanduste ja karjääride rajamisele minna ei saa. Kaevandajal tuleb kohalike elanikega läbi rääkida ning põhjalikult välja selgitada kaevandamisega kaasnevad keskkonnamõjud. Seni on arendajad pahatihti alahinnanud kohalike elanikega nõu pidamist. Kui arendajad oleksid elanikega ausad, ei pruugiks ka elanikud minna protestiaktsioonidele, sest teid, maju jne on vaja ehitada.

Einari Kisel, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja

Põlevkivile on reaalsed alternatiivid tuumakütustel, taastuvatel kütustel ja ka kivisöel elektri tootmine ning potentsiaalselt ka mõni uus tehnoloogia või isegi mõni seni veel tundmatu lahendus.