"Kõige olulisem meie jaoks on see, et suudame antud võrguteenuse hinna eest teha ära investeeringud (ca 1,2 miljardit krooni aastas)," rääkis Hamburg. "Need aitavad parandada elektrivõrgu kvaliteeti ehk vähendada elektrikatkestusi ja elektrikadu ning võimaldavad renoveerida pingeprobleemse elektrivõrgu."
Varem on Eesti Energia viidanud võimalusele, et elektri hind võib tõusta ka kuni 25 protsenti. Energiaturu inspektsiooni peadirektor Märt Ots ütles eile aripaev.ee-le, et 25protsendiline elektrihinnatõus on kõvasti üle paisutatud ja sellist hinnatõusu ei tule.
"Eesti Energia on esitanud hinnatõusu taotluse, mis on väga keerukas menetlus - käive ulatub miljarditesse kroonidesse," kommenteeris Ots. "Taotlust on aega menetleda 6 kuud, kuid tõenäoliselt uus hind ei jõustu enne 1. juunit 2008."
Anti Orav, Põltsamaa Felixi tegevjuht
Kui elektri hind tõuseb, mõjutab see kindlasti lõpptarbijat. Kõik kulude kasvud suurenevad tootmiskulusid ning tootmine on elektrist väga sõltuv. Elektri hind võib kõikuda, aga oluliselt see ei lange. Kui elektri hind tõuseb, siis pole lõpptarbijani jõudvat hinnatõusu võimalik vältida.
Tuleb ka toorme hinnatõus ning oleks tore, kui mingid hinnad ei tõuse. Hetkel on olukord suhteliselt keeruline, kuna suurenevad ka pakendite- ja palgakulud.
Ants Promann, Leiburi tegevjuht
Ühe teguri muutumine eelarves ei mõjuta selle üldpilti. Meie järgmise aasta eelarve on koostatud analüütiliste baaside põhjal, mis on väga põhjalikud. Arvestame kõiki tegureid: kui üks element muutub, ei mõjuta see tervikpilti. Kui mõne mõjuga tekib miinus, siis teisega pluss, mis tasakaalustab tervikut. Kuid kütus on majanduse vereringe: kui kütus kallineb, on kõik kallim. Kena, kui elektrihind tagasi annab, siis leevendab see natuke üldpilti. Praegu on tooraine, transpordi ja tööjõu hind räiges tõusus. Energia hinnatõus on nendega võrreldes tagasihoidlik.