Saame kuningaks ehitusturul

Tänapäeval võivad omanikud, kel ei jagu ehitusinvesteeringu juhtimiseks kompetentsi või aega, kasutada professionaalse ehitusjuhi teenust. Teine võte, mis aitab omanikke koostöös kompetentsemate töövõtjatega, on lepingute üldtingimuste kasutamine.

1996 moodustatud Eesti Ehitustellijate Liitu astusid ka professionaalsed ehitusjuhid kui ettevõtjad, kes teavad ehitustellija probleeme kõige paremini. Kahjuks vedasid nad potentsiaalseid partnereid alt. Seetõttu on liit koomas - juriidiliselt eksisteerib, faktiliselt ei tegutse. Olukorra kasutasid ära ehitajate, projekteerijate ja profijuhtide liidud, tehes lepingute üldtingimustesse muudatusi, mis selgelt ja ühepoolselt ehitustellija partnerite - ettevõtjate - kasu silmas peavad. Lisaks segadus planeeringute valdkonnas. Selle asemel, et järgida küllalt head planeerimisseadust, nähakse väljapääsu riigiarhitektis. Aitab, kui tagada omavalitsuste peaarhitektidele kogu võimutäius, mida piirab ainult seadus.

Siit kaks ettepanekut. Esiteks, ehituse ja remondi tellijad peaks koonduma liitu - vaid esinduslik ja piisavalt suur liit võib tõhusa survegrupina olla võrdne partner ettevõtjaile. Mida peaks ehitiste omanikud ja ehituse tellijad ise tegema, mida nõudma projekteerijailt, ehitajailt ja järelevalvajailt, arvestades ehitusturu vildakust, arutataksegi reedel Rahvusraamatukogus.

Teiseks, paigutame ehitussektori taas keskkonnaministeeriumi haldusalasse. Sidemed loodus- ja ehitatud keskkonna vahel on tugevamad ja olulisemad kui ehituse ja muu majandustegevuse vahel, mida kureerib majandusministeerium.

Autor: Jüri Sutt