Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    D-hirmul on suured silmad

    Eesti majanduskasvu ei mõõdetagi enam kahekohalise numbriga ja investorid ning analüütikud nii siin kui sealpool riigipiiri on muutunud murelikuks. Balti riikide majandusnäitajad on mitme välisanalüütiku hinnangul kurjakuulutavalt halvad. Viimased nädalad on lisanud teema, justkui ähvardaks Eesti taasiseseisvumise üht sümbolit devalveerimine. Tundub, nagu valmistuks osa ühiskonnast tegema valikut, kes pääseb veeuputuse eest Noa laevale.
    Välispankade analüüse põhjalikumalt lugenu märkab, et Balti riikide valuutade devalveerimist ei peeta tingimata tõenäoliseks ega soovitud arenguks. Mille üle me muretseme, rääkides ohust Eesti majandusele ja kroonile? On muretsemise põhjuseks jooksevkonto defitsiit? Eesti investeerib rohkem, kui ise säästab.
    Nii see peabki olema ja on nii ka lähitulevikus. Et majandus kasvaks, vajame investeeringuid seadmetesse, tehnoloogiasse, oskusteabesse, inimestesse. Lähema kümnendi jooksul peab Eesti tootlikkuse tõstmiseks investeerima jätkuvalt suurusjärgus 30% SKPst ehk järgmisel paaril aastal ligi 100 miljardit aastas. Et jooksevkonto defitsiit nulli jõuaks, peaks meie säästud olema sama suured. Ehk teiste sõnadega: Eestis peaks säästumäär olema 1,5 korda kõrgem kui ELi liikmesriikides keskmiselt. Selline eeldus on kindlasti ekslik, seega jääb mõõdukas jooksevkonto defitsiit aastateks majanduse loomulikuks osaks.
    Aga eksport konkurentsivõimet kaotamas? Arvud räägivad teist keelt. Eesti eksport on laiapõhjaline ja tugev, olles kasvanud jõudsalt kõikides sektorites, v.a kütuste ümbertöötlus ja elektroonika. Mõlemad sektorid omavad küll suuri käibeid, kuid panus Eesti majanduskasvu on üsna väike ning elektroonikas on trend käibemahtudelt suurema lisandväärtuse suunas. Metsatööstus kannatab mitte sihtturgude vähese nõudluse, vaid toormepuuduse käes.
    Aga pankade halvad laenud on ju mitmekordistunud? Üle 60 päeva viivises laenud moodustavad täna 0,6% laenuportfellist, mis on väga madal näitaja rahvusvahelises võrdluses. Majanduse aeglustudes on viivislaenude osatähtsuse kasv normaalne. Eesti Panga poolt kommertspankadele kehtestatud ranged kapitalinõuded ja kõrge kohustusliku reservi määr, samuti Skandinaavia omanikud annavad kindluse, et Eestis tegutsevate pankade riskid on hästi kaetud.
    Aga hinnatõus on ju talumatult kõrge? Sel aastal on inflatsioon kõrgem kui seni harjumuspäraseks saanud 3-4%. Kiirema hinnatõusu taga on kiire majanduskasv ning sellega käsikäes tõusnud palgad ja tööhõive. Eesti majandus on loonud sel sajandil ligi 90 000 uut töökohta.
    Need tegurid on suurendanud inimeste valmisolekut tasuda kaupade ja eriti teenuste eest rohkem ning võimaldanud ettevõtjail lihtsamini hindu kergitada. Teine põhjus on toiduainete kallinemine maailmaturul. Kuid Eesti majanduskasv on aeglustumas ning koos sellega ka palgakasv. Eesti Panga prognoos lubab, et 2009. a peaksime olema taas harjumuspärases 3-4% tsoonis.
    Olen sügavalt veendunud, et Eestit ei aita devalveerimistondiga hirmutamine kuidagi edasi. Kui üldse, siis paistame väljapoole pigem naljakad, olles asunud saagima isegi mitte oksa, millel istume, vaid algaja aednikuna pügama õunapuu võra juure lähedalt. Eesti väärib enamat.
    Meie edu ja võime püsida üleilmse tööjaotuse konkurentsis sõltub sellest, kas meie riik ja ettevõtted suudavad teha õigeid otsuseid ning edastada neid selgelt oma rahvale ja väljapoole Eestit.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.