Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Devalveerimine nõuaks lõputut pronksiööd

    "Eesti rahasüsteem on ennast hästi õigustanud ning põhjuseid minu meelest selle muutmiseks ei ole," ütles seminaril Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna juhataja Ülo Kaasik. "Fikseeritud vahetuskurss on parim lahendus Eestile, kuna tagab kindluse pikemas perspektiivis. Püsiv valuuta on majanduse nurgakivi."
    Hansapank Eesti peadirektor Priit Põldoja ütles, et välisinvestorid annavad juba aasta aega tõsiseid signaale, millega peame arvestama. "Eufooria on lõppenud, toimub realistlik otsavaatamine olukorrale," ütles Põldoja. "Vaadatakse, kas suudan ennast olukorrast välja trikitada," lisas ta.
    "Baltimaade riske hinnatakse praegu kõrgemalt. Eesti majandus baseerub välisinvesteerimisel ja välisinvestorid annavad juba aasta aega tõsiseid signaale," tõdes Põldoja. Need signaalid aitavad Põldoja sõnul tähele panna ülekuumenemist ja me nendega arvestama. "Oleme kasvanud ligi 70% ELi tasemest, sealt edasi kasvada on raske," ütles ta
    Nordea Marketsi analüüsiosakonna juht Roger Wessman ütles, et võrreldes 1990. aastate algusega, kui Soome sai majandusõitsengust õppetunni, on praegu Eestis eksport suurem ning pangandussüsteem on stabiilsem.
    "Baltimaade majandusõitseng pöördus ülekuumenemiseks, majanduskasv on olnud liiga kiire," ütles Wessman.
    "Krediidikasv kõigis Balti riikides pole olnud jätkusuutlik. Võlgade tase pole veel problemaatiline, kuid selle kasv peab aeglustuma. Eestis kulutatakse praegu vähem laenatud raha kui aasta tagasi, seega krediidi aeglustumine on juba alanud," märkis Wessman.
    Kui Eesti tahab teistele ELi riikidele järele jõuda, peab Wessmani sõnul eksport kasvama.
    Kaasiku sõnul ei Eestis hinnad võrreldes teiste uute Euroopa Liidu riikidega palju tõusnud. "Eesti liiga kiire inflatsiooniga silma ei paista," rääkis Kaasik.
    "Eestis on teenuste hinnad viimastel kuudel tõusnud ligi 12 protsenti. Teenuste hinnad sõltuvad peamiselt palkadest: kui palgakasv pidurdub, pidurdub ka teenuste hinnatõus Eestis," ütles Kaasik.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Analüütik: „Vali mind, vali minu maksud!“ – palun, ärge tehke!
Kui erakonnad panevad riigikogu valimispeo püsti debatiga, millised maksud peaksid tõusma, ootab majandust vältimatu allakäiguspiraal, hoiatab majandusanalüütik Peeter Tammistu.
Kui erakonnad panevad riigikogu valimispeo püsti debatiga, millised maksud peaksid tõusma, ootab majandust vältimatu allakäiguspiraal, hoiatab majandusanalüütik Peeter Tammistu.
USA aktsiaturg trimmis kolmapäevast hüpet veidi väiksemaks
Kui kolmapäeval rallis USA aktsiaturg oodatust madalama inflatsiooninumbri toel viimase kolme kuu uuele tipule, siis neljapäeval sulgus turg esialgse suure tõusu järel väikeses miinuses.
Kui kolmapäeval rallis USA aktsiaturg oodatust madalama inflatsiooninumbri toel viimase kolme kuu uuele tipule, siis neljapäeval sulgus turg esialgse suure tõusu järel väikeses miinuses.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Eesti lahkub Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina koostööformaadist
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Rahasadu! Graanul Investi omanikud võtsid kümneid miljoneid dividende "See oli osa tehingust"
Graanul Invest maksis läinud aastal dividendideks 45 miljonit eurot, kopsakas omanikutulu on Eesti ettevõtluses läbi aegade üks heldemaid.
Graanul Invest maksis läinud aastal dividendideks 45 miljonit eurot, kopsakas omanikutulu on Eesti ettevõtluses läbi aegade üks heldemaid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.