Devalveerimine nõuaks lõputut pronksiööd

"Eesti rahasüsteem on ennast hästi õigustanud ning põhjuseid minu meelest selle muutmiseks ei ole," ütles seminaril Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna juhataja Ülo Kaasik. "Fikseeritud vahetuskurss on parim lahendus Eestile, kuna tagab kindluse pikemas perspektiivis. Püsiv valuuta on majanduse nurgakivi."

Hansapank Eesti peadirektor Priit Põldoja ütles, et välisinvestorid annavad juba aasta aega tõsiseid signaale, millega peame arvestama. "Eufooria on lõppenud, toimub realistlik otsavaatamine olukorrale," ütles Põldoja. "Vaadatakse, kas suudan ennast olukorrast välja trikitada," lisas ta.

"Baltimaade riske hinnatakse praegu kõrgemalt. Eesti majandus baseerub välisinvesteerimisel ja välisinvestorid annavad juba aasta aega tõsiseid signaale," tõdes Põldoja. Need signaalid aitavad Põldoja sõnul tähele panna ülekuumenemist ja me nendega arvestama. "Oleme kasvanud ligi 70% ELi tasemest, sealt edasi kasvada on raske," ütles ta

Nordea Marketsi analüüsiosakonna juht Roger Wessman ütles, et võrreldes 1990. aastate algusega, kui Soome sai majandusõitsengust õppetunni, on praegu Eestis eksport suurem ning pangandussüsteem on stabiilsem.

"Baltimaade majandusõitseng pöördus ülekuumenemiseks, majanduskasv on olnud liiga kiire," ütles Wessman.

"Krediidikasv kõigis Balti riikides pole olnud jätkusuutlik. Võlgade tase pole veel problemaatiline, kuid selle kasv peab aeglustuma. Eestis kulutatakse praegu vähem laenatud raha kui aasta tagasi, seega krediidi aeglustumine on juba alanud," märkis Wessman.

Kui Eesti tahab teistele ELi riikidele järele jõuda, peab Wessmani sõnul eksport kasvama.

Kaasiku sõnul ei Eestis hinnad võrreldes teiste uute Euroopa Liidu riikidega palju tõusnud. "Eesti liiga kiire inflatsiooniga silma ei paista," rääkis Kaasik.

"Eestis on teenuste hinnad viimastel kuudel tõusnud ligi 12 protsenti. Teenuste hinnad sõltuvad peamiselt palkadest: kui palgakasv pidurdub, pidurdub ka teenuste hinnatõus Eestis," ütles Kaasik.