Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
NIB: rasked ajad on just meie panga jaoks
Emilsson andis Äripäevale eile intervjuu.
Kuidas mõjutab Baltimaade n-ö laenupohmell NIB strateegiat neis riikides?
Balti riigid on koos viie Põhjala riigiga meie omanikud, me ei vaata neid riike oportunistlikult. Need on riigid, millega teeme koostööd nii headel kui ka halbadel aegadel.
Teil on nüüd rohkem võimalusi, kommertspangad on ettevaatlikumad?
Ma ei kasutaks sõna võimalus. Ütleksin pigem - aeg vastutus võtta. Me ei ole kommertspank, vaatame asju pikas perspektiivis (kuni 30 aastat). Ajutised probleemid ei sunni meid laenamist Balti riikides ära lõpetama.
Mis võiksid Eestis olla NIB järgmised projektid?
NIB keskendub kolmele valdkonnale - infrastruktuur, energiavarustus, keskkonnasäästlik areng. Kui vaadata Läänemere piirkonnas 20 aastat ettepoole, näeme tohutut investeerimisvajadust. Protsendilisi eesmärke me ei sea - kui on häid projekte, oleme valmis neid rahastama.
Läänemere piirkonnas on Nord Streami gaasijuhe suur energiaprojekt…
Ei-ei (naerab). See on Vene-Saksa ettevõtmine. See ei ole meie projekt. Küll aga osaleme Via Baltica projektis, rahastasime Estlinki merekaablit ning nüüd kaalume Eestis üht suurt infrastruktuuri projekti, millest on vara rääkida.
Rahastate ka erasektorit?
Jah, et tõsta perspektiivsete firmade konkurentsivõimet. Põhjala börsifirmadest võime üles lugeda ligi 50 klienti, Rootsi Ericssonist Soome Fiskarsini. Eestis oleme rahastanud Fortumit Tartus.
Uuem asi on firmade jaoks nn mezzanine-finantseerimine, mis kujutab endast vahevarianti laenu- ja omakapitali finantseerimise vahel. Selleks eraldasime sel aastal Nordic Mezzanine'i fondi 10 miljonit eurot.
Kuidas mõjutab NIBd USA kinnisvaraturult alanud laenukriis?
Väga positiivselt mõjutab. Oleme AAA-reitinguga pank ning praegu, kui toimub üleüldine "pagemine kvaliteeti", rahastame end odavamalt kui kunagi varem.
Ja teie laenude järele on suurem nõudlus?
Kui laenukriis teravneb, on arengupankadel nagu meie tõepoolest olulisem roll. See on nende olemasolu mõte. Omamoodi kahe teraga mõõk - me ei taha majandusraskusi, kuid just sellisel ajal on meid rohkem vaja kui siis, kui kõik on hästi.
Kuidas suudavad Rootsi pangad USA laenukriisi üle elada?
Palju paremini kui USA või Briti pangad.
Kas välispankade abiga maanduvad Balti riigid pehmelt?
See on 10 000 dollari küsimus. Kommertspangad ja keskpangad igatahes püüavad sinna poole. Kriis pole kellegi huvides.