• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 13.12.07, 17:17
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Õnnetuste ajal liigub aeg aeglasemalt. Kas tõesti?

Õnnetustesse sattunud inimesed räägivad, kuidas nad tundsid, et aeg liikus aeglasemalt. Kas see vastab tõele?
USAs Houstonis asuva Baylori meditsiinikolledži teadlased tegid vabatahtlike peal rea katseid ning lükkavad jutu ümber: õnnetuse hetkel aeg ei aeglustu.
Inimesed kukkusid 45 meetri kõrguselt võrku, mis nad kinni püüdis. Kukkujad ise arvasid, et nende kukkumine kestis tervelt kolmandiku kauem kui teiste katseosaliste kukkumine. Samas ei suutnud keegi kukkujatest märgata midagi muud peale kukkumise, kirjutas Physorg.
Tunne, et kukkumine kestab pikemalt oli lihtsalt mälutrikk, aeg ei liikunud aeglasemalt. Artikkel ilmus ajakirja Public Libary of Science One värskes numbris.

Artikkel jätkub pärast reklaami

„Tihti räägivad autoõnnetusse sattunud inimesed, et tajusid, et õnnetuse ajal liikus aeg aeglasemalt,” ütles neuroteaduste, psühhiaatria ning käitumisteaduste abiprofessor David Eagleman. „Kas aeglustumisefekt on tõesti olemas või see ainult tundub? See on oluline, mõistmaks, kuidas aeg on ajus esitatud.”
Lõbustusparkides leiduvad Ameerika mäed katseteks ei sobinud, sest need ei tekita piisavat hirmu, et inimesed tajuksid aja aeglustumist. Seetõttu otsisid teadlased midagi palju hirmsamat.
Nad leidsid seadme, kus inimene kukub selg ees vabalangemisse 45 meetri kõrgusel asuvalt platvormilt ning maandub ohutusvõrku. Julgestuseks pole küljes mingeid köisi ning kolmesekundise kukkumise ajal saavutab kukkuja pisut üle 100 km/h kiirust.
Eaglemani sõnul on see tema elu kõige hirmsam kogemus, kuigi ta teadis, et kõik on ohutu. Samas teadis ta, et see seade võimaldab tekitada inimestes tunde, et kukkumine vältab tegelikkusest kauem.
Katse koosnes kahest osast. Esimene kord paluti osalejatel öelda, kui kaua kukkusid teised katses osalenud ning kui kaua kukkusid nad ise. Seda mõõdeti stopperiga. Inimesed hindasid enda kukkumise kestust 36 protsenti pikemaks kui enda katsekaaslaste omi.
Kuid selleks, et teada saada, kas inimesed suutsid tõesti näha oma kukkumise ajal rohkem, kasutasid teadlased spetsiaalset seadet nn tajukronomeetrit, mis kinnitati katsealuste randmele. Seadme ekraanil vilkusid numbrid nagu kella sihverplaadil. Teadlased kiirendasid numbrite vilkumiskiirust seni kuni kukkujad polnud enam võimelised neid nägema.
Kui ajataju oleks tõesti aeglustunud, näinuks kukkujad vilkuvaid numbreid piisavalt aeglaselt, et neid vabalangemise ajal lugeda. Kui numbrid vilkusid normaalkiirusel, said kukkujad nende jälgimisega kenasti hakkama. Kuid kiiremini vilkuvate numbritega jäädi hätta.
Kukkujaile endile tundus see aeg pikana. Ajahindamine ja mälu on põimunud: tagasivaates tundus katsealustele, et nad kukkusid kauem. Aju osa amygdala aktiviseerub mingi hirmsa sündmuse ajal, kogudes ka teisejärgulisi mälestusi, millega tavaolukordades tegelevad teised aju piirkonnad. Seetõttu on hirmutavad hetked seotud värvikamate ning tugevamate mälestustega. Mida rohkem inimene sündmusest mäletab, seda kauem see tema meelest kestis, selgitas Eagleman.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Sama tulemuse sai Eagleman ka ühes laborikatses, kus katsealustele näidati arvutiekraanil kinga, kinga, kinga, lille ja kinga. Katsealused märkisid, et lill oli ekraanil kauem, kuigi tegelikult olid kõik pildid ekraanil täpselt sama aja.
Eaglemani sõnul seletab see nähtus ka seda, miks vanemaks saades tundub, et aeg hakkab kiiremini voolama. Lapsena talletab inimene kõik kogemused mällu, seevastu täiskasvanu on paljusid asju juba varem näinud ega talleta nii palju. Kui laps vaatab tagasi möödunud suvele, tundub see olevat olnud lõputu, täiskasvanul möödus see linnutiivul

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 15 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele