- OMX Baltic0,09%319,95
- OMX Riga−0,1%970,53
- OMX Tallinn0,21%2 234,56
- OMX Vilnius−0,28%1 507
- S&P 5000,65%7 716,62
- DOW 300,37%51 113,16
- Nasdaq 1,09%27 165,66
- FTSE 1000,32%10 461,95
- Nikkei 225−0,94%68 309,46
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%94,34
- OMX Baltic0,09%319,95
- OMX Riga−0,1%970,53
- OMX Tallinn0,21%2 234,56
- OMX Vilnius−0,28%1 507
- S&P 5000,65%7 716,62
- DOW 300,37%51 113,16
- Nasdaq 1,09%27 165,66
- FTSE 1000,32%10 461,95
- Nikkei 225−0,94%68 309,46
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%94,34
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Estonian Cell ägab murekoorma all
Estonian Celli omanikud on tõsiselt mures
siinse majanduskliima halvenemise pärast, kaaludes erinevaid stsenaariume tehase
tegevuse jätkamiseks.
Kunda haavapuitmassitehase omanikud on tõsiselt mures Eesti majanduskliima halvenemise üle. ASi Estonian Cell juhatuse liige Riia Ratnik ütles, et firma saatis detsembri keskel valitsusele kirja ja ootab sellele vastust, kirjutas Virumaa Teataja. “Ootame reageeringut - kas Eesti vajab tööstust või mitte,” selgitas Ratnik. “Tööstus on majanduse alustala, mitte kinnisvaraäri või kaubandus, aga valitsuse otsused töötavad tööstusele vastu,” lisas ta.
Poliitikud on teinud Riia Ratniku hinnangul viimasel ajal otsuseid, mis panevad tööstusettevõtted raskesse olukorda, Estonian Celli mõjutavad kõige rohkem elektri hinnaga seonduvad otsused.
“Elektriaktsiis, muutus võrguülekande tasude arvutamise metoodikas, mis tõstaks võrguühenduse hinda meie jaoks 18 protsenti, mullu mais kehtestatud taastuvenergia tasu, mis peagi tõuseb,” loetles Riia Ratnik.
Estonian Cell tarbib üle kahe protsendi Eestis tarbitavast energiast ja elektrihinna tõus seab firma raskesse olukorda, Energia osa Estonian Celli tootmiskuludes on üle 20 protsendi.
“Valitsus oleks pidanud leidma kolmele või viiele suurimale elektritarbijale pehme aktsiisidele ülemineku,” arvas riigikogu liige Toomas Varek, kelle sõnul on nüüd, pärast aktsiisimaksu kehtimahakkamist, juba keeruline seadust muuta.
Teine oluline probleem, mis lahendamist vajab, on süsihappegaasi saastekvootide kogus, mis tehasele on eraldatud. Aastateks 2008-2012 on jaotuskava aluseks võetud 2006. aasta tarbimine. “Meie 2006. aasta aprillis alles käivitasime tehase ja töötasime pea kogu aasta osalise võimsusega,” rääkis Ratnik ja lisas, et Estonian Celli ei tohiks panna samasse ritta ettevõtetega, mis 2006. aastal toodangut täies mahus andsid.
Riia Ratnik tõi välja, et saastekvootide algne idee oli saaste vähendamine. “Nüüd oleme jõudnud olukorda, kus need, kes 2006. aastal saastasid, võivad seda jätkata, aga meie peaksime hakkama saastamist oluliselt vähendama,” lausus ta.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Naine on Lõuna-Koreas üllataval moel tuntum kui kodumaal
“Aafrikas tulevad kliendid siiani sageli agentide kaudu”
Naine on Lõuna-Koreas üllataval moel tuntum kui kodumaal
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Enimloetud
2
Naine on Lõuna-Koreas üllataval moel tuntum kui kodumaal
3
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele