SEB on tasahilju paisutanud oma esmast
omakapitali 4,7 miljardi Rootsi krooni võrra, mis võib olla märk nii eelseisvast
suurtehingust kui arvatust suuremast kahjumist, kirjutab Rootsi majandusuudiste
portaal E24.se.
Väljaande andmeil hankis pank mullu detsembris lisaraha 500 miljonit eurot, tehes seda esmase omakapitali emissiooni kaudu.
See on käima lükanud spekulatsioonid, et SEB, mis avalikustab neljapäeval Rootsi suurtest pankadest esimesena oma tulemused, võib šokeerida neljandas kvartalis suuremate mahakandmistega kui analüütikute prognoositud 950 miljonit Rootsi krooni. Rootsi pankadest on SEB ülemaailmsest laenukriisist seni enim räsida saanud.
Panga investorsuhete juht Ulf Grunnesjö eitab seda, lisades, et sellisel juhul oleks pank ammu kasumihoiatuse andnud. „Leiame et neil rahututel aegadel on hea omada tugevat bilanssi. See tähendab, et saame oma tegevust kiiremini laiendada, rahastada ülevõtmisi või katta kahjumeid,” ütles Grunnesjö
Emissioon võib viidata ka eesolevale suurtehingule. SEB on huvi ilmutanud nii Rootsi valitsuse osaluse vastu Nordea pangas kui Saksa raskustesse sattunud panga IKB vastu.
Seotud lood
Sampo sai Rootsi finantsinspektsioonilt loa
suurendada osalus Nordeas 10 protsendist suuremaks, teatas Sampo.
Aastal 2017 esimese suurema bitcoini buumi ajal, mida juhtiv majandusmeedia aktiivselt kajastas, väljendasid paljud professionaalsed investorid ja finantsettevõtete juhid krüptovarade tuleviku suhtes tõsist skeptilisust. J.P. Morgani (JPM) juht Jamie Dimon pidas krüptovaluutatehinguid pettuseks ja ütles, et vallandab iga ettevõtte töötaja, kes selle nimel bitcoinidega kaupleb. Kongressi kuulamistel nimetas Dimon krüptoraha tokeneid "detsentraliseeritud püramiidskeemideks" ja soovitas valitsusel nendega seotud tehingud keelata.