Josingu sõnul on hinnatõus sundinud inimesi oma harjumusi muutma ning massitarbimist vähendama. "Inimesed vaatavad hoolikamalt, mida nad ostukorvi pistavad. See annab aga soodsa pinna konkurentsi tekkele. Kui inimene hinda ei vaata, vaid ostab kõike, mida süda soovib ei saa, tekkida ka turul konkurentsi. Toidukaupade hinnatõus on pannud inimesi valima, mida tarbida. See tähendab, et on hakatud uudistama erineva hinnaklassi tooteid. Samuti võib ette tulla olukordi, kus inimene peab muutma oma ostukoha eelistusi,"sõnas Josing.
Josingu sõnul puudutab hinnatõus teravalt just neid inimesi, kes varasemalt igakuiselt ots otsaga välja tulid. Eelkõige paljulapselise perekondi ning sotsiaalselt vähemkindlustatud perekondi.
"Siinkohal on tähtis, et riik hoiaks silma peal vähemkindlustatud perekondadel, et nad hinnatõusu hammasrataste vahele ei jääks. Ka omavalitsustel on siin oma osa. Tihtipeale ei julge abivajajad omavalitsuste poole pöörduda ning abi paluda, siinkohal peaksidki omavalitsused võtma jälgimise alla nn probleemsemad perekonnad," sõnas Josing.
Hinnatõus puudutab vähem keskmise sissetulekuga ja rikkamaid perekondi. Nendel on võimalus vajaduse korral oma väljaminekuid korrigeerida.
Josingu sõnul saavad siiski enamik inimesed hakkama ja ei pea oma väljaminekuid oluliselt piirama.
Detsembris konjunktuuriinstituudi poolt läbiviidud uuring, mis käsitles kui palju inimesed säästavad näitas, et 36% inimestest on raha eelnevalt kõrvale pannud. 49% aga tulevad igakuiselt ots otsaga kokku ning säästmiseks raha üle ei jää.